Tori hobune: erinevus redaktsioonide vahel

Tori hobune on nimetuse saanud [[1856]]. aastal asutatud [[Tori Hobusekasvandus]]e järgi. Tõu [[tõuaretus|aretus]]e alguseks peetakse [[1892]]. aastat, mil kasvandusse toodi [[sugutäkk]] [[Hetman (hobune)|Hetman]]. Hetmani põlvnemistabelist nähtub, et ta oli segavereline. Sellele vaatamata pärandas ta oma omadusi järglastele püsivalt edasi.

Tori Hobusekasvanduse [[mära]]d pärinesid enamasti [[eesti hobune|eesti hobuse]] tõust. Neid paaritati [[import]]täkkudega, samuti [[mõisnik]]e poolt eraviisiliselt sisse toodud hobustega, kellest enamik kuulus samadesse tõugudesse, mida kasutati kasvanduses. Mõisnikud olid huvitatud [[sõiduhobune|sõiduhobustest]], kelle hinnad olid tol ajal kõrged. See– see põhjustaski [[kiirushobune|kiirushobuste]] impordi. Talupojad eelistasid Hetmani järglasi. Hetmani liin levis kiiresti ja kujunes esimeseks tori tõu [[aretusliin]]iks. Kiirushobuste (idapreisi, [[hannoveri hobune|hannoveri]], [[holsteini hobune|holsteini]], [[inglise täisvereline ratsahobune|täisverelise ratsahobuse]]) [[ristand]]id kohalike hobustega ei rahuldanud põllumajanduse nõudeid väikese [[veojõud|veojõu]] ja elava temperamendi tõttu. Häid [[põllumajandushobune|põllumajandushobuseid]] saadi [[norfolgi traavel|norfolgi traavlitest]]. Ka [[idafriisi hobune|idafriisi hobused]] suurendasid tori hobuse massi ja kompaktsust, kuid sissetoodud hobuste [[eksterjöör]]ivigade ja terviserikete tõttu praagiti nad suguhobuste hulgast välja. Sellele vaatamata oli idafriisi hobuste mõju suur.

Tori hobusetõu aretamisel on suured teened M. Ilmjärvel, kes töötas [[1926]]–-[[1947]] Tori Hobusekasvanduse juhatajana. Aretustööks asutati [[1920]] [[Viljandi]]s [[Tori Hobuste Tõuselts]]. [[Tõuraamat]] on asutatud [[1922]].