Erinevus lehekülje "Puugid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 358 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| on lestaliste rühmast; varakandja kohta vaata artiklit [[Kratt]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}
{{Taksonitabel
{| align=right id=toc style="width: 220px; margin: 0 0 1em 1em"
| nimi = Puugid
|- style="background:pink"
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[Linnud]]}}
|- style="text-align:center;"
| seisund = LC
|colspan="2" width=100%| [[Pilt:Adult deer tick.jpg|250px|center|[[Puuk]]]]
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
|- style="background:pink; text-align:center;"
| seisundi_ref = <ref> </ref>
|colspan="2" width=100%| '''Taksonoomia'''
| pilt = Adult deer tick.jpg
|- style="text-align:left;"
| pildi_seletus =
| [[Riik (bioloogia)|Riik]] <br>
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
|- style="text-align:left;"
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| [[H&otilde;imkond]] <br>
| klass = [[LülijalgsedÄmblikulaadsed]] ''ArthropodaArachnida''
| selts = [[Nugilestalised]] ''Acarina''
|- style="text-align:left;"
| ülemsugukond = '''Puugid''' ''Ixodida''
| [[Klass (bioloogia)|Klass]] <br>
| levikukaart =
| [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida''
|}}
|- style="text-align:left;"
| [[Selts (bioloogia)|Selts]] <br>
| [[Nugilestalised]] ''Acarina''
|- style="text-align:left;"
| [[Ülemsugukond (bioloogia)|Ülemsugukond]] <br>
| '''Puugid''' ''Ixodida''
|- style="text-align:left;"
|colspan="2" width=100%|
|}
'''Puugid''' (''Ixodida'') on ülemsugukond [[parasiit|parasiite]] [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] klassist.
 
Esmased hinnangulised jäljed looduses alates kambriumist[[Kambrium]]ist. Puugid ja nende elukihu vere järele on huvi pakkunud juba sajandeid olles ära märgitud ka Homerose, Aristotelese jt poolt.
 
Esmased hinnangulised jäljed looduses alates kambriumist. Puugid ja nende elukihu vere järele on huvi pakkunud juba sajandeid olles ära märgitud ka Homerose, Aristotelese jt poolt.
 
==Bioloogia ja käitumine==
[][Äärispuuklased]] (Argasidae) on põhiliselt kuumade ja kuivade alade asukad. Peremees leitakse lõhna järgi. Selleks on neil spetsiaalsed haistmiselundid eeskäppadel - [[Halleri elundid]]. Kilbid on kehalt kadunud ning keha on kaetud elastse nahaga, mis võimaldab neil verd imedes kõvasti paisuda. Lõugtundlad on äärispuukidel teravaservaliste harudega, millede abil lõigatakse läbi peremehe nahk. Seejärel viiakse peremehe sisse iminokk, mis on varustatud väikeste sarvhammastega. Nende sülg takistab vere hüübimist ja on valuvaigistava toimega, mistõttu ohver ei tunne hammustust. Harilikult ründavad äärispuugid peremehi siis, kui need puhkavad oma urus, kuna nad ei taha et neid nende peidupaikadest välja viiakse. Nad pole väga peremehespetsiifilised. Imevad roomajate, lindude ja imetajate verd.
Puukide (puuklaste) (ixos kreeka keeles= putukliim; ixodes= liimitud) elunevad kõigil 6 mandril - üle 840 liigi, peamiselt kaks suurt perekonda, kellede esindajad erinevad suuresti nii arengu, välimuse kui eluviiside poolest: pehme ( ~20%) ning kõva toesega puugid (~80%). Eestis elunevad peamiselt kõva toesega Ixodidae perekonna puugid: võsapuugid [[võsapuuk]] ''Ixodes ricinus]]'' ja laanepuugid [[laanepuuk]] ''Ixodes persulcatus]] ''.
 
Täiskasvanud emaste puukide välistoes on väga elastne, ovaalne ja lame, 3-3,5 mm pikkune, võimaldades neil süües mitmeid kordi paisuda, omandades munaja kuju.
Isased on 2 mm pikkused ja nende välistoes vere imemisel oluliselt ei suurene.
 
Puukide keha loetakse koosnevaks [[tagakehasttagakeha]]st ja [[pearindmikustpearindmik]]ust.
 
http://en.wikipedia.org/wiki/Ixodes_holocyclus#Domestic_animals
 
Puukide keha loetakse koosnevaks [[tagakehast]] ja [[pearindmikust]].
Pearindmiku moodustavad suu koos selle juures paiknevate organitega: mõlemal pool asuvad [[lõugkobijad]] (ehk pedipalpid) ja [[lõugtundlad]] (ehk helitseerid).
Pedipalpid on tavaasendis nahkses tupes aga välja sirutades piklikud ja lülilised (2-4) ning omavad maitsmisfunktsiooni, nimelt nendega kühveldab puuk omale verd suhu.
[[Helitseerid ]]asuvad pedipalpide all ja liiguvad külgmiselt ning koosnevad kahest lülist. Välimine lüli lõpeb käärisarnaste harudega (justkui lõikehambad), millega puugid läbistavad söömisel nahapinna.
 
==Seedeelundid==
114 146

muudatust