Kihtrünkpilved

Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvide liik. Uuema klassifikatsiooni järgi nad kuuluvad keskmiste pilvede hulka.

Kihtrünkpilved

See on hall või nõrgalt sinakas pilvide kiht, kohati on ta heledam, kohati tumedam. See pilvide kiht koosneb rohkem või vähem rünklikutest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja -laamadest. Samuti võivad nad esineda pikkade kitsaste vallide või triipude kujul, nende vallide või triipude on nähtav taevast suur osa. Võivad olla ka üksikud pilved. Kihtrünkpilvede alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500–1500 m, aga võib olla nii kõrgem (2 – 2,5 km), kui ka madalam (nt talvel on ta 250–300 m kõrgusel). Kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800 meetrit.

Kihtrünkpilved võivad koosneda nii vihmapiiskadest kui ka piiskade ja lumehelveste segust ning tavaliselt nendest ei saja, aga juhtub nii, et sajab nõrka peenikest vihma, külmal ajal ka vähest lörtsi või kaunite korrapärase ehitusega lumehelvestena lund. Kihtrünkpilvedega võib kaasneda tara ehk pärg, mis on eriti hästi nähtav külmadel talveöödel Kuu umber või päeval Päikese ümber. Irisatsioon võib ilmneda kihtrünkpilvede juures üsna harva. Külmal ajal võivad tekkida sambad, nende teke põhjuseks on jääkristallide või lumehelbete langus.

Kihtrünkpilvede tekkimine toimub ühe ja sama õhumassi sees ning on seotud õhu lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal pilvekiht on õhem või pilve üldse ei ole. Tulemusena kujuneb enam-vähem korrapäraste pilveelementide ridadega pilvkate. Samuti võivad kihtrünkpilved tekkida ka teistest pilvedest, nt rünkpilvedest ja rünksajupilvedest. Kui keskpäeva pärast õhu tõusvad voolud muutuvad nõrgemaks, siis päeval tekkinud konvektsioonipilved valguvad laiali horisontaalselt tuule suunas. Kõrgusel 2 km madalam tekivad pikad kitsad pilvevaalud – päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis), mille ülemisel pinnal võib veel näha kupleid ja tornikesi nagu rünkpilvedel.

Kihtrünkpilvede alaliigid ja vormid

Rühmad

• Rühm Kuhilakujulised kihtrünkpilved (Stratocumulus cumuliformis ehk Sc cumuliformis)
• Rühm Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus ehk Sc undulatus)

Alaliigid ja vormid

• Stratocumulus castellatus ehk Sc castellatus ehk Stratocumulus castellanus ehk Sc castellatus
• Päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis ehk Sc diurnalis)
• Läätsekujulised ehk sigarikujulised kihtrünkpilved (Stratocumulus lenticularis ehk Sc lenticularis)
• Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (Stratocumulus mammatus ehk Sc mammatus)
• Läbipaistmatud kihtrünkpilved (Stratocumulus opacus ehk Sc opacus)
• Läbipaistvad kihtrünkpilved (Stratocumulus translucidus ehk Sc translucidus)
• Õhtused kihtrünkpilved (Stratocumulus cumulogenitus ehk Sc cumulogenitus ehk Stratocumulus vesperalis ehk Sc vesperalis)

• 
  Stratocumulus castellanus