Chao Phraya: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: sr:Чао Праја |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Chao Phraya.png|thumb|Chao Phraya valgla kaart]]
[[Pilt:Chaophrayansawan03.jpg|thumb|Chao Phraya lähe [[Ping]]i ja [[Nan]]i ühinemiskohal]]
[[Pilt:Chao Phraya Bangkok ferry.JPG|thumb|Jõepraam Chao Phrayal]]
'''Chao Phraya''' on jõgi [[Tai]]s
Chao Phraya tekib [[Nakhon Sawan]]is [[Ping (jõgi)|Pingi]] ja [[Nan]]i jõe ühinemiskohal 25 m kõrgusel merepinnast. Ta voolab üldiselt lõunasse ja suubub [[Tai laht]]e. Suudmes asub [[Bangkok]].
Jõe [[valgla]] suurus on 160 400 km². Valgla jääb täies ulatuses Tai territooriumile. Chao Phraya valgla piir on üsna pikalt Tai ja [[Laos]]e piirika ning lühikeselt Tai põhjapiiril ka Tai ja [[Birma]] piiriks.
Jõgi on 372 km pikk. Kui otsida kaugust [[suue|suudmest]] kaugeima lähtejõe lähteni, siis Pingi lähteni on 1030 km ja Nani lähteni 1112 km.
Kuigi Chao Phraya on suurim Tais merre suubuv jõgi, pole ta siiski kaugeltki suurim Tai jõgi. Tai põhjapiiril on Tai ja Laose piirijõeks [[Mekong]] ning läänepiiril Tai ja Birma piirjõeks [[Salween]]. Kuid need kaks ei voola kordagi nõnda, et nende mõlemad kaldad oleksid Tais.
Suuruselt teine Tais suubuv jõgi on [[Mun]], mis suubub ida-Tais Mekongi. Selle keskmine vooluhulk suudmes on 725 m³/s ja valgla on 119 180 km³.
Chao Phraya äärset [[kliima]]t kujundavad märjad [[mussoon]]id. Aastane keskmine sademete hulk on üle 1400 mm ning temperatuurid Bangkokis jäävad tavaliselt vahemikku 24–33 °C.
Minevikus kasvasid kõikjal jõe kallastel troopilised ja lähistroopilised [[vihmamets]]ad. Tänapäevaks on need peaaegu kõikjal hävitatud ning hulk neis elanud looma- ja taimeliike on välja surnud.
Chao Phraya voolab läbi või lähedalt mööda järgmistest Tai provintsikeskustest: [[Nakhon Sawan]], [[Uthai Thani]], [[Chai Nat]], [[Sing Bun]], [[Ang Thong]], [[Ayutthaya]], [[Pathum Thani]], [[Nonthabun]], [[Bangkok]] ja [[Samut Prakan]]. Need on ka suurimad jõe lähedal olevad asulad ja kolmes viimases neist on üle 100 tuhande elaniku. <ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 92</ref>
Jõe keskmine [[vooluhulk]] on lähtes 737 m³/s, millest 472 m³/s kuulub Nanile ja 265 m³/s Pingile. Vooluhulk suudmes on keskmiselt 718 m³/s. Suurim mõõdetud vooluhulk on Pingi suudmes 2302 m³/s, Nani suudmes 1522 m³/s ja Chao Phraya suudmes 5960 m³/s.
Chai Natis jaguneb jõgi kahte harru. Ida pool voolab põhiline haru, selle kõrval läänes väiksem [[Tha Chin]]i nimeline väiksem haru. mis suubub Tai lahte 35 km Bangkokist läänes. Suudmes moodustub ulatuslik, mõlemale jõele ühine [[delta]], kus looduslikele jõeharudele lisaks on hulk inimtekkelisi [[kanal]]eid, mis on mõeldud nii [[riis]]ipõldude niisutamiseks kui [[paat|paadi]]sõiduks.
Chao Phraya suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pa Sak]] (vasakult) ja [[Sakae Krang]] (paremalt).
Paljudel vanadel eurooplaste koostatud kaartidel antakse jõe nimeks '''Menam''' või '''Mae Nam'''. See tuleb [[tai keel|taikeelsetest]] cõnadest ''me'' või ''Mae'' ('ema') ja ''nam'' ('vesi'). Seevastu ''chao phraya'' on Tai feodaalne tiitel, mida võiks tõlkida umbkaudu 'suurhertsogiks'. Jõe kohta ei kasutata seda terminit enne [[19. sajand]]it. Eeldatavalt oligi jõe esialgne nimi Menam.
Jõe vett kasutatakse ulatuslikult [[taimekasvatus]]es niisutamiseks. Lisaks on jõgi lägi aegade olnud tähtis transpordisoon.
Üle jõe läheb hulgaliselt [[sild]]u. Siiski on tähtis koht jõe ületamisel ka [[praam]]idel.
== Viited ==
<references/>
{{Commonscat}}
[[Kategooria:Chao Phraya jõgikond]]
| |||