Gustav Ränk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Gustav Ränk''' ([[18. veebruar]] ([[Gregoriuse kalender|ukj]]) [[1902]] – [[5. aprill]] [[1998]] [[Stockholm]]) oli [[eestlased|eesti]] [[etnoloogia|etnoloog]].
 
Gustav Ränk sündis [[Saaremaa]]l [[Karja kihelkond|Karja kihelkonna]] kihelkonna[[Nõmme (Leisi)|Nõmme küla]] Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. Aastal [[1921]] omandas ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel [[algkool]]iõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega [[Tallinn]]a Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine [[1925]]. aastal andis talle õiguse astuda [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli [[filosoofiafilosoofiateaduskond]]teaduskondaa.
 
Paralleelselt õpingutega asus ta [[1926]]. aastal tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal [[1930]] juba tuntud teadlasena. Aastal [[1931]] kaitses ta [[magistrikraad]]i ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. Aastal [[1935]] ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. Aastal [[1938]] kaitses Gustav Ränk ka [[doktorikraad]]i teemal "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. Aastal [[1944]] oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste [[Tartu]] teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.
 
Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]]. Tal õnnestus jätkata ka võõrsil kohe tööd oma erialal algul [[Stockholmi Rahvateaduslik Instituut|Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis]] ning alates [[1955]]. aastast kuni pensioneerumiseni [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. Jätkus ka teadustöö. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule [[monograafia]]ga Põhja-[[Euraasia]] rahvaste eluruumi [[traditsioon]]ilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i [[17. sajand]]i [[mõis]]a- ja [[kõrts]]iarhitektuurist.
 
Pärast pensionile jäämist [[1969]]. aastal jätkas Gustav Ränk aktiivset tööd. Baltimaade talupoegliku [[piim]]amajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis [[1971]]. aastal monograafia "Piimast [[juust]]uni", millest [[1987]]. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus Gustav Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Lisaks teadustöödele jõudsid trükki ka tema kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut "Sest ümmargusest maailmast” ([[1979]]) ja "Laiemasse maailma" ([[1988]]). Tunnustusena teadusliku tegevuse eest valiti Gustav Ränk Euroopa etnoloogide ühisorgani, ajakirja ''[[Ethnologia Europaea]]'' rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liikmeks.
 
Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998. aastal Stockholmis.
 
==Tunnustused==