Gustav Ränk: erinevus redaktsioonide vahel

Gustav Ränk sündis [[Saaremaa]]l [[Karja kihelkond|Karja kihelkonna]] kihelkonna[[Nõmme (Leisi)|Nõmme küla]] Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. Aastal [[1921]] omandas ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel [[algkool]]iõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega [[Tallinn]]a Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine [[1925]]. aastal andis talle õiguse astuda [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli [[filosoofiafilosoofiateaduskond]]teaduskondaa.

Paralleelselt õpingutega asus ta [[1926]]. aastal tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal [[1930]] juba tuntud teadlasena. Aastal [[1931]] kaitses ta [[magistrikraad]]i ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. Aastal [[1935]] ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. Aastal [[1938]] kaitses Gustav Ränk ka [[doktorikraad]]i teemal "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. Aastal [[1944]] oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste [[Tartu]] teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.