Juhan Kahk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
1946. aastal asus Kahk õppima [[Tartu Ülikool]]i, mille ta lõpetas [[1951]]. aastal. Ta paistis silma suure ambitsioonikuse, sihikindluse ja edasipüüdlikkusega, mis saatis teda kogu elu ning seetõttu kasutas ta ära ka kõik karjäärivõimalused, mis eesti ajaloolasele Nõukogude Liidus võisid avaneda. Aastatel [[1951]]–[[1954]] õppis ta Leningradi ülikoolis, lõpetades selle ajalookandidaadina. Tema peamiseks uurimisalaks kujunesid toona talurahvarahutused, mida ta uuris väikeste vaheaegadega kuni oma elu lõpuni. Alates [[1954]]. aastast töötas ta ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, mille direktor oli ta aastatel [[1968]]–[[1974]], Teaduste Akadeemia akadeemikuks sai ta [[1978]]. aastal. Juba enne seda paistis ta silma aga hea organiseerijana, korraldades koos [[Hans Kruus]]i ja [[Artur Vassar]]aga [[1959]]. aastal esimese Ida-Euroopa agraarajaloo sümpoosioni, kus Eesti agraarajaloolased domineerisid kuni [[1970. aastad|1970. aastaeni]]. [[1963]]. aastal sai Kahkist ajaloodoktor, väitekirja 19. sajandi talurahvarahutustest kaitses ta Leningradi ülikooli juures, saades noorimaks ajaloodoktoriks ENSV-s.
Hea läbisaamine Nõukogude võimuga (Kahk oli ka partei liige) võimaldas tal teha mitmeid välisreise ka Lääne-Euroopasse ning kohtuda tolle aja silmapaistvate ajaloolaste, nagu [[Eric Hobsbawm]]i, [[Jacques Le Goff]]i, [[Emmanuel Le Roy Ladurie]] ja teistega. Kahk sai tugevaid mõjutusi [[Annaalide koolkond|Annaalide koolkonnalt]] ning kasutas nende uuenduslikke meetodeid aktiivselt oma töödes. Seetõttu on ta siiani ka ainus eesti ajaloolane, kelle töö on Annaalide ajakirjas avaldatud. Samaaegselt tegeles Kahk ka
Kahki võib pidada ka Eesti esimeseks arvutiajaloolaseks, kes hakkas matemaatilis-statistilisi meetodeid kasutama juba 1970. aastatel. Tema kõrvale tõusid veel ka [[Herbert Ligi]] ja [[Heldur Palli]], kellest said tuntud ajaloolised demograafid. Lisaks sellele oli Kahk ka Eesti ajaloolise sotsioloogia eestvedajaid, selle uurimissuuna käimalükkamine oli eriti raske, sest Nõukogude Liidus peeti sotsioloogiat peaaegu et ebateaduseks. Kuid Kahki head sidemed olid sealgi abiks.
| |||