Kārlis Ulmanis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Kārlis Ulmanis''' ([[4. september]] [[1877]] praegune [[Bērze vald]] – [[20. september]] [[1942]] [[Krasnovodsk]]i vangla) oli [[Läti]] poliitik, president aastail [[1936]]–[[1940]].
 
Ulmanis õppis [[Šveits]]is ja [[Saksamaa]]l põllumajandust, [[20. sajand]]i alguses tuli aga tagasi Lätti ning tegutses põllumajanduslikes ametites. Ta võttis osa ka [[1905. aasta revolutsioon]]ist, mille järel pidi ta eksiili minema. See andis talle võimaluse [[Nebraska ülikool]]is oma põllumajandusõpingud lõpetada. [[1913]]. aastal tuli Ulmanis Lätti tagasi.
Ta oli Läti esimene peaminister [[19. november|19. novembrist]] [[1918]] [[18. juuni]]ni [[1921]] ja hiljem veel korduvalt.
 
[[1917]]. aasta alguses puhkenud [[Veebruarirevolutsioon]]i järel sai Ulmanisest üks Läti olulisemaid politikuid. Ta valiti [[Liivimaa Ajutine Maanõukogu|Liivimaa Ajutise Maanõukogu]] esimeheks ning pärast seda, kui Saksamaa oli Läti [[1918]]. aastal okupeerinud, sai temast üks Riias tegutsenud Demokraatliku Bolki juhtidest. Sama aasta sügisel oli Ulmanis peamisi figuure [[Läti Rahvanõukogu]] loomisel. Tema juhitud [[Läti Talurahva Liit]] sai selles kogus enim kohti.
Kārlis Ulmanis oli hilisema Läti presidendi [[Guntis Ulmanis]]e vanaonu.
 
[[19. november|19. novembril]] 1918 sai Ulmanisest Läti esimene peaminister, kelleks ta jäi kuni [[18. juuni]]ni [[1921]]. Puhkenud [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal sattus riik aga väga raskesse olukorda: [[Punaarmee]] ründas, kuid Lätil polnud sõjaväge. Seetõttu pidi Ulmanis appi paluma baltisakslaste [[Landeswehr]]i, millest sisuliselt saigi Läti armee. Lisaks toetasid Ulmanist esialgu ka [[Rauddiviis]] ]]Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel ja mitmed [[Kuramaa]]l tegutsevad Saksa Vabakorpused. Sakslaste huvides oli peatada Punaarmee enne Saksamaa piire, seega soovitavalt Lätis. Ulmanis aga lootis, et sakslased aitavad kaitsta ka [[Riia]]t. Seetõttu kuulutas ta, et kõik sakslased, kes aasta Läti eest sõdivad, võivad riigi kodanikeks saada ja maad omada. See otsus oli lätlaste seas aga väga ebapopulaarne.
 
[[1919]]. aasta alguses pidi Ulmanis Riiast taanduma ning see langes Punaarmee kätte. Ulmanise valitsus asus ümber [[Liepaja]]sse, kuid [[16. aprill]]il toimus seal sakslaste poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusena sai võimule pastor [[Andrievs Niedra]] juhitud saksameelne valitsus. Ulmanise valitsus põgenes Inglise laevastiku kaitse alla. Pärast Eesti ja sakslaste vahel toimunud [[Landeswehr'i sõda]] Ulmanise võim aga taastus ning ta naasis Riiga.
 
[[1921]]. aastal pidi Ulmanis peaministrikohast loobuma, kuid ta jäi jätkuvalt mõjukaks poliitikuks ning oli uuesti samas ametis aastatel [[1925]]–[[1926]], [[1931]] ja [[1934]]–[[1940]].
 
[[1934]]. aasta [[15. mai]]l viis Ulmanis läbi autoritaarse riigipöörde: saatis laiali Seimi ning keelustas parteide tegevuse. Ta asus valitsema kitsa kildkonna toel, kuhu kuulus ka sõjaväe ülemjuhataja [[Jānis Balodis]]. [[1936]]. aastal liitis ta peaministri ametiga ka presidendi oma, tõustes nõnda ka riigipeaks.
 
[[1940]]. aastal, kui Nõukogude Liit Lätit okupeerima asus, pidi Ulmanis kõigepealt peaministri ametist loobuma. [[21. juuli]]l sunniti ta loobuma ka presidendi kohast ning seejärel küüditati ta [[Venemaa]]le. Sõja ajal viidi ta [[Türkmenistan]]i, kus ta vanglas [[düsenteeria]]sse suri.
 
Kārlis Ulmanis oli hilisema Läti presidendi [[Guntis Ulmanis]]e vanaonu. Ta ei abiellunud kunagi ning teda väideti olevat abielus Lätiga.
 
{{Vabadusrist|III/1}}
25. rida ⟶ 37. rida:
{{JÄRJESTA:Ulmanis, Karlis}}
[[Kategooria:Läti presidendid]]
[[Kategooria:Läti poliitikudpeaministrid]]
[[Kategooria:Vabadusristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi kavalerid]]