Kollane mänd: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
109. rida:
=== Kollase männi metsad ===
Kollane mänd kasvab tavaliselt puhaspuistus või okaspuu [[segamets]]ades. Ajaloo jooksul on olulist rolli tema levila säilimisel ja suurenemisel olnud metsapõlengutel. Kuigi seemikud hukkuvad tules, suudab kollane mänd tänu paksule korbale põlengutele üsna hästi vastu pidada. Konkureerivad puuliigid nagu varjutaluv [[hiigelnulg]] ja [[harilik ebatsuuga]] on nooremas eas tulele vähem vastupidavad ning seetõttu on nad tules hukkunud. Viimase 50 aasta jooksul on aga inimene sellesse protsessi sekkunud metsapõlengute piiramisega. Täiskasvanud kollaste mändide väljaraiumisel ei takista enam miski varjutaluvamate puuliikide domineerimist. Sellisel viisil on levila loodeosas viimase 25 aasta jooksul kollane mänd välja tõrjutud umbes 2 milj. ha suuruselt territooriumilt.<ref name="fed1"/>
[[Pilt:White-tailed doe.jpg|thumb|right|Valgesaba hirved toituvad kollase männi metsades]]▼
Peamised puuliigid, mis kasvavad piirkonniti koos kollase männiga:
* levila loodeosas – [[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), [[läänelehis]] (''Larix occidentalis''), [[sinihall ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii'' var. ''glauca'');
118. rida:
=== Kollane mänd toiduallikana ===
▲[[Pilt:
[[Jäneselised]] ja [[närilised]] toituvad kollase männi seemnetest kogu aasta jooksul. [[Urson]] toitub täiskasvanud kollase männi [[floeem]]ist, eelistades [[parasiit]]taimede poolt nõrgestatud puid. [[Ameerika punaorav]] (''Tamiasciurus hudsonicus'') ja oravaliik ''[[Sciurus aberti]]'' pesitsevad kollase männi metsades ja seemned on neile väga oluliseks toidutagavaraks. ''Sciurus aberti'' toitub ka kollase männi pungadest, võrsetest ja floeemist. Kahe oravaliigi kattumispiirkonnas tõrjub ''Sciurus aberti'' punaorava mägedes kõrgemale.<ref name="fed2.2"/>
Lindudest toituvad kollase männi seemnetest [[välusidrik]] (''Junco hyemalis''), [[männi-karmiinleevike]] (''Carpodacus cassinii''), [[männisiisike]] (''Carduelis pinus''), [[ameerika suurnokk-vint]] (''Coccothraustes vespertinus''), [[ameerika maarästas]] (''Ixoreus naevius''), [[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana'') jt.<ref name="fed2.1"/>
Hõredamad kollase männi metsad on rikkalikuks toidudallikaks hirvedele, kuid kollane mänd ise ei oma toiduhulgast eriti suurt osakaalu. Talvel moodustab ta [[valgesaba hirv]]e (''Odocoileus virginianus'') toidu kogusest ligi 2 %.<ref name="fed2.2"/>
== Paljunemine ==
| |||