Ernst Glück: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kontra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:AluksneGliksGedenkstein.png|thumb|Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes]]
 
'''Johann Ernst Glück''' (ka ''Ernst Glükk'', [[läti keel|lätipäraselt]] ''Ernsts Gliks''; [[vene keel|venepäraselt]] ''Эрнст Глюк''; [[18. mai]] [[1754]] [[Wettin]] – [[5. mai]] [[1705]] [[Moskva]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] haritlane ja peamine [[Piibel|Piibli]] läti keelde tõlkija.
 
Glück sündis pastori perekonnas ning õppis [[Altenburg]]i ladinakoolis, seejärel aga [[Wittenberg]]i ja [[Leipzig]]i ülikoolides. [[1673]]. aastal saabus ta [[Liivimaa]]le, kus töötas kümme aastat [[Dünamünde]] pastorina. Selle ajal õppis ta mitmeid keeli, muuhulgas ka läti keelt. Samuti tutvus ta mõjuka Liivimaa superintendendi [[Johann Fischer]]iga, kes hiljem teda ka Piiblit tõlkima innustas.
 
[[1683]]. aastal sai Glückist [[Aluliina]] pastor. Nüüd puutus ta otseselt kokku lätlastega ning otsustas Piibli läti keelde tõlkida. See ülesanne võttis tal veidi üle 10 aasta: [[1688]]. aastaks oli [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlge valmis, [[Vana Testament|Vana Testamendiga]] läks veidi kauem. [[1694]]. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.
 
Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka [[Volmari]] ümbrusesse mitmeid talurahvakoole, nõnda et teda on võrreldud ka [[Bengt Gottfried ForeliusForselius]]ega.
 
[[1687]]. aastal sai Glückist [[Koknese]] praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi. Paraku lõppes tema tegevus Lätis aga [[1702]]. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all. Glück seda aga näha ei jõudnud, sest ta suri juba 1705. aastal Moskvas. Enne seda jõudis ta edendada aga juba ka Venemaa hariduselu, edendades selle koolikorraldust. Samuti hoolitses ta teiste vangistatud ja Venemaal viibivate sakslaste heaolu eest.