Mihhail Aleksandrovitš: erinevus redaktsioonide vahel

Ta oli [[Aleksander III]] poeg ja [[Nikolai II]] noorem vend.

==Suurvürst Mihhail Venemaa keisri Mihhail II-na==

Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i üritasid monarhistlikult meelestatud [[Riigiduuma]] saadikud [[Pavel Miljukov]], [[Aleksandr Gutškov]] ning [[Vassili Šulgin]] päästa isevalitsust ning suundusid Pihkvasse, kus asus keiser [[Nikolai II]], et veenda teda loobuma troonist oma poja Aleksei kasuks. Nikolai II poolt vormistati troonist loobumise akt, Pihkvas 2. märtsil kell kolm. Võim pidi minema 12-aastasele Alekseile. Ent seejärel vestles endine keiser oma ihuarsti Sergei Fjodoroviga, kelle hinnangul aga verehaigust põdev [[Aleksei Nikolajevitš]] ei olnud suuteline sellist võimuraskust tervislikel põhjustel kandma. Nikolai muutis seepeale oma otsust ning koostas uue võimust loobumise akti, mille kohaselt pidi valitsema hakkama [[Nikolai Aleksandrovitš]]i vend Mihhail Aleksandrovitš Romanov, keiser [[Mihhail II]]-na.

 

 

==Isiklikku==

Suurvürst Mihhail oli seiklusi armastav ja pisut keigarlik.

[[1912]]. aastal oli ta välismaal salaja abiellunud [[Natalia Vulfert]]iga - neiupõlvenimega Šeremetjevskaja, esimeses abielus Mamontova. Suurvürst Mihhaili abielu oli skandaalne, kuna keisri perekonna liige ei oleks tohtinud abielluda seisuselt madalama Vene riigi alamaga. Suurvürst oleks pidanud valima mõnesse Euroopa valitsejaperekonda kuuluv [[printsess]]i, mitte mingil juhul aga kaks korda abielus olnud naisterahva.

 

 

==Suurvürst Mihhail ja Eestimaa==

{{Tsitaat|''Suurvürstist troonipärija Mihhail, keda mul ka õnnestus sel esimesel Peterburis veedetud pikemal ajavahemikul [1902] külastada, jutustas mulle manöövrite ajal saadud Eestimaa muljetest: Venemaa sisekubermangudega võrreldes olevat talle silma torganud siinne palju kõrgem kultuur. Eriti sügavat mõju olevat avaldanud sõbralik vastuvõtt mõisates, ainult ühel korral olevat keegi mõisaomanik temaga "hirmsasti riielnud". Üks tema teenistuskaaslastest pani metsas sipelgapesa põlema ning nad jälgisid õnnetute ja ärritatud sipelgate edasi-tagasi tormamist, kes esmajärjekorras püüdsid päästa oma vastseid. Siis ilmus kohale metsaomanik, [[Kaarli mõis]]nik [[Paul von Vietinghof]], kes tegi neile halvas vene keeles, kuid äärmiselt energiliselt etteheiteid nende "rumala poisikesetembu" pärast.''|<ref>[[Eduard von Dellingshausen]]. Kodumaa teenistuses. Tallinn, 1994, lk. 69. </ref>|}}.

 

==Viited==

{{viited}}

[[Kategooria:Holstein-Gottorp-Romanovid]]

[[Kategooria:Venemaa monarhid]]