Erinevus lehekülje "Kultuuriantropoloogia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Oletati ka ([[Julian Steward]] jt), et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest (looduslikest jm tingimustest), milles ühiskond elab. Teised uurijad ([[Claude Lévi-Strauss]] jt) pidasid põhjuseks inimmõtlemise ja -[[Keel (keeleteadus)|keel]]e üldisi strukturaalseid sarnasusi.
 
===20. sajandil===
19. sajandi etnoloogid ([[James Frazer]] jt) olid peamiselt "kabinetiteadlased", mis tähendab, et nad kasutasid teiste inimeste poolt kogutud materjale ega puutunud ise kokku vastavate ühiskondadega. [[20. sajand]]il hakati üha rohkem tegema kultuurantropoloogilisi uuringuid kohapeal. Kasutusele tulid meetodid, mille puhul uurija ise elabki tolles ühiskonnas, mida ta uurib — üheaegselt selles osaledes ja samal ajal tähelepanekuid tehes. Meetodid arendasid välja [[Bronislaw Malinowski]], [[Franz Boas]] jt.
 
19. sajandil olid sarnaste kultuurinähtuste seletamisel "leviku" ja "isetekke" teooriad omavahel vastandlikud. [[20. sajand]]i alguse uuringud näitasid, et toimivad mõlemad protsessid. Samal ajal selgus, et paljudki sarnasused on olnud vaid näilised, tulenenud pealiskaudsetest vaatlustest. Hakati märkama, et kultuurinähtuste leviku puhul ühest ühiskonnast teise sageli muutub nende tähendus ja funktsioon.
 
Samaaegselt vähenes uurijate huvi võrdleva kultuurantropoloogia suhtes, mis oli üritanud avastada inimühiskonnale omaseid üldisi seaduspärasusi ja arenguid. Tunduvalt suuremat tähelepanu pälvisid erinevate [[kultuur]]ide kirjeldused nende endi mõistetes. Arenes välja kultuurilise [[relativism]]i idee, mille kohaselt isiku [[uskumus]]ed ja kombed on mõistetavad üksnes sellesama [[kultuur]]i kontekstis, milles see isik elab.
 
===Kaasaegsed suundumused===
Kaasaegne kultuurantropoloogia on hakanud üha enam tähelepanu pöörama tänapäeva lääne ühiskonna uurimisele. Vaatluse alla on võetud sellised kultuuriavaldused nagu mitmesugused [[subkultuur]]id, [[linnalegend]]id, [[vandenõuteooria]]d, [[graffitigrafiti]], [[popmuusika]] jne, aga ka [[ideoloogia]], [[poliitika]], [[reklaam]], [[tootmine]], [[tarbimine]] jmt. Erinevalt [[sotsioloogia]]st, [[sotsiaalpsühholoogia]]st, [[politoloogia]]st jt [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustest]] käsitleb kaasaegne kultuurantropoloogia tänapäeva lääne ühiskonna ilminguid kultuuriajaloolises kontekstis.
 
On selgunud, et paljud mõisted, mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste [[kultuur]]ide kirjeldamisel ([[müüt]], [[tabu]], [[rituaal]] jmt) on edukalt rakendatavad ka tänapäeva lääne kultuuri analüüsil. Üks esimesi sellesuunalisi katseid oli [[Horace Miner]]i juba [[1956. a]] ajakirjas ''American Anthropologist'' ilmunud artikkel ''Body Ritual Among the Nacirema'', mis oli ühtlasi ka satiir kaasaegse ameerika ''(Nacirema = American)'' kirjeldamiseks. Hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja õpikutes kasutatud.
 
 
On selgunud, et paljud mõisted, mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste [[kultuur]]ide kirjeldamisel ([[müüt]], [[tabu]], [[rituaal]] jmt) on edukalt rakendatavad ka tänapäeva lääne kultuuri analüüsil. Üks esimesi sellesuunalisi katseid oli [[Horace Miner]]i juba [[1956. a]]. aasta ajakirjas ''[[American Anthropologist]]'' ilmunud artikkel ''Body Ritual Among the Nacirema'', mis oli ühtlasi ka satiir kaasaegse ameerika ''(Nacirema = American)'' kirjeldamiseks. Hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja õpikutes kasutatud.
 
==Vaata ka==
 
{{sotsiaalteadused}}
 
[[CategoryKategooria:Kultuurantropoloogia|*Kultuurantropoloogia]]
[[CategoryKategooria:Sotsiaalteadused]]
 
[[ar:علم الإنسان الثقافي]]