Jõesäng: erinevus redaktsioonide vahel

Kui jõe [[vooluhulk]] allavoolu järjest suureneb, siis suureneb jõesängi laius märksa rohkem kui jõe sügavus. Vooluhulk suureneb sellepärast, et jõkke suubuvad [[lisajõgi|lisajõed]], mis oma vee kaasa toovad. Sageli avanevad jõesängis [[allikas|allikad]], mistõttu jõevool võib allavoolu suureneda isegi siis, kui ühtki lisajõge juurde ei voola ja vooluhulga suureemisesuurenemise põhjust ei paista.

[[Suurvesi|Suurvee]] või [[tulv]]a ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse [[lamm]]iks. OlukordaNähtust, kus jõgi oma sängi ära ei mahu, nimetatakse [[üleujutus]]eks. Kuna jõe kaldad on eri kohas eri kõrgusega, siis veehulk, mis ühes kohas üleujutuse tekitab, ei pruugi kõigest mõne kilomeetri võrra üles- või allavoolu seda enam teha.

Kuiva kliimaga aladel võib jõesäng kuivada. Seal voolab jõgi ainult osalosa aastast, eriti pärast [[vihm]]asadusid või -perioode. Neid vooluveekogusid nimetatakse näiteks [[vadi]]deks ja [[kriik]]ideks.

Jõesäng säilib ka siis, kui jõgi täielikult kaob, nii et sängis enam kunagi vett ei voola. Veel enamgi, jõesäng säilib hästi isegi siis, kui ta täielikult setete alla mattub, nii et väljastpoolt midagi näha pole. Nimelt onkoosnevad kaldad tehtud harilikult veele vastupidavatest kivimitest, seevastu jõesängi täitvad setted on märksa pehmemad ja pudedamad. On juhtunud, et mattunud jõesängi tekib [[maa-alune jõgi]].