Redaktsioon: 17. mai 2010, kell 21:17 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust →‎Kirjeldus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuni 2010, kell 00:39 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 947 muudatust P typo Uuem muudatus →
37. rida: [[Tüvi\|Tüve]] läbimõõt on tavaliselt 0,51–1,02 m, kuid soodsates kasvutingimustes võib küündida kahe meetrini<ref name="fed2"/>. [[Puukoor]] on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanematel puudel pikirõmeline ja paks<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. ''Dendroloogia'', Tallinn: Valgus, 1987. </ref>. Hiigelnulu [[juur]]estik on küllaltki plastiline, sügavates ja kuivemates [[muld]]ades ~~areneneb~~areneb hästi välja [[peajuur]]ega sammasjuurestik, niiskemates kasvupinnastes aga vaid narmasjuurestik. Kaaspuuliikidega võrreldes ei kasva hiigelnulu juured nii sügavale kui [[harilik ebatsuuga\|harilikul ebatsuugal]], [[keerdmänd\|keerdmännil]] või [[kollane mänd\|kollasel männil]], kuid areneb sügavamale kui [[Engelmanni kuusk\|Engelmanni kuuse]], [[läänetsuuga]] ja [[hiigel-elupuu]] juurestik.<ref name="fed1">{{netiviide \| URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/abies/grandis.htm\| Pealkiri = ''Grand fir''\| Väljaanne = www.na.fs.fed.us\| Kasutatud = 10.05.2010\| Keel = inglise}}</ref> [[Võra]] on laikoonusja kujuga. [[Võrse]]d on helepruunid, nõrgalt karvased. [[Pung]]ad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused, ümara kujuga. [[Okas\|Okkad]] on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad umbes poole pikemad kui pealmised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega, allküljel kaks heledat õhulõheriba.<ref name="conifers"/> 46. rida: === Kasvukohad === Hiigelnulg kasvab jõemadalikel, orgudes ja mäenõlvadel [[Kanada]] [[Briti Columbia]] lõunaosast kuni [[Ameerika Ühendriigid\|USA]] loodeosani. Levikuala on jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaa piirkonnaks, mis on üksteisest ligi 220 km kaugusel. Rannikupopulatsioon kasvab piki [[Vaikne ookean\|Vaikse ookeani]] rannikut ligi 1200 km pikkuse vööndina Briti Columbia edelaosast kuni [[Sonoma maakond\|Sonoma maakonnani]] [[California]]s. Sisemaa populatsioon ulatub [[Okonogan]]i ja [[Kootenay]] järve juurest Briti Columbias kuni [[Idaho]] keskosani, pikkusega umbes 600 km. Rannikupopulatsioon kasvab põhjaosas 0–305 m ja lõunaosas 0–1525 m kõrgusel üle merepinna. Sisemaa põhjaosas kasvab hiigelnulg 180–305 m kõrgusel niisketes jõeorgudes, kus on küllalt kõrge [[pinnasevesi\|pinnaseveetase]]. Kõrgemal kui 460 m asendab [[õilis nulg]] hiigelnulu okaspuu segametsades. [[Kaskaadid]]es tõuseb hiigelnulg kuni 1830 m kõrgusele. <ref name="fed1"/> === Kliima === 56. rida: === Hiigelnulu metsad === Hiigelnulg kasvab kohati puhaspuistus, kuid sagedamini esineb teda segametsade koosseisus. [[Kaskaadid]]est idapool kasvab temaga koos [[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[läänelehis]] (''Larix occidentalis''), [[harilik ebatsuuga\|sinihall ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii'' var. ''glauca''), [[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata''), [[keerdmänd\|keerdmänni teisend]] (''Pinus contorta'' var. ''latifolia''), [[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[karvaseviljaline pappel]] (''Populus trichocarpa''), [[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), [[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[kalifornia lõhnaseeder]] (''Calocedrus decurrens''), [[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[tore nulg]] (''Abies magnifica'') ja [[oregoni tamm]] (''Quercus garryana'').<ref name="fed1"/> [[Pilt:Abies grandis - Haliaeetus leucocephalus.jpg~~\|right~~\|thumb\|Valgepea-merikotkas hiigelnulul]] Rannikupiirkonnas kasvavad hiigelnuluga koos järgmised puuliigid: [[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), [[kalifornia ebaküpress]] (''Chamaecyparis lawsoniana''), hiigel-elupuu, läänetsuuga, läänelehis, [[harilik ebatsuuga\|roheline ebatsuuga]], [[oregoni saar]] (''Fraxinus latifolia''), [[punane lepp]] (''Alnus rubra''), karvaseviljaline pappel, oregoni tamm, [[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), tore nulg, [[hõbenulg]] (''Abies nobilis''), mäginulg ja läänemänd.<ref name="fed1"/> 69. rida: == Kasutamine == [[Pilt:Abies grandis bark.jpg~~\|right~~\|thumb\|Tüvi]] Hiigelnulu puit on kergesti töödeldav, väiksema [[survetugevus]]ega kui mändidel, hästi liimitav, väikse kokkutõmbumisega ja kesiste säilivusomadustega. Kasutatakse peamiselt [[tselluloos]]i valmistamisel ja kergemates konstruktsioonides, mis ei nõua häid tugevusomadusi.<ref name="fed2"/> Puid kasvatatakse jõulupuude saamiseks ning teda on kultiveeritud edukalt Kesk-Euroopas, kus puu kasvukiirus on võrdväärne või ületab kohalike puude kasvukiirust.<ref name="fed1"/>

Hiigelnulg: erinevus redaktsioonide vahel