Suhkruroog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: kn:ಕಬ್ಬು |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib tuntud kultuurtaimest harilikust suhkruroost; perekonna kohta vaata artiklit [[Suhkruroog (perekond)]]}}
{{Taxobox
| color = lightgreen
12. rida ⟶ 11. rida:
| ordo = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| familia = [[Kõrrelised]] ''Poacea''
| genus = [[Suhkruroog (perekond)|Suhkruroog]] ''Saccharum''
| subgenus = ''officinarum''
}}
'''Suhkruroog''' ehk '''harilik suhkruroog''' (''Saccharum officinarum'') on
Harilik suhkruroog pärineb [[Uus-Ginea]]st. Teised suhkrurooliigid kasvavad metsikult [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalse]] ja [[lähisekvatoriaalne kliima|lähisekvatoriaalse kliimaga]] kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. See on [[kultuurtaim]], mis väljaspool [[istandus]]i üldjuhul ei kasva.
Varre sees olevas [[taimemahl|mahl]] on 14-20% [[sahharoos]]i. Varres olevast mahlast tehakse [[suhkur|suhkrut]], suhkru tootmisjääkidest aga [[rumm]]i. Lehti söödetakse [[koduloomad]]ele, ning toodetakse ka [[paber]]it, riiet, kiudplaate ja kemikaale. Neid kasutatakse ka kütteks. ▼
Suhkrurool on 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused [[leht|lehed]], 2-6 m kõrgune ja kuni 6 cm läbimõõduga [[vars]]. Varre ülemisse otsa kasvab 30–60 cm kõrgune [[õisik]].
Varres on 67–73% [[vesi|vett]], 18–21% [[sahharoos]]i ja 8–12% sideainet.
== Galerii ==▼
Varre sees olevas [[taimemahl|mahl]]as on 14-20% sahharoosi ja umbes 81% vett. Lisaks on mahlas 0,03% [[valk]]e, 0,1% [[tärklis]]t, 0,22% lämmastikuühendeid ja 0,29% [[sool]]i, peamiselt [[orgaaniline hape|orgaaniliste hapete]] sooli.
▲
Suhkruroog kasvab samal kohal 1–3 aastat. Igal järgmisel aastal annab ta saaki vähem kui eelmisel, seetõttu on vaja iga mõne aasta järel põllule uued taimed istutada. Istikuteks on varre ladvaosa tükid.
Suhkruroog vajab kuuma ja niisket [[kliima]]t ning [[toitaine]]terohket [[muld]]a. Sobivaim kasvu[[temperatuur]] on 25–28 °C.
Mõned suhkruroosordid suudavad siduda [[õhulämmastik]]ku [[bakter]]i ''[[Acetobacter diazotrophicus]]'' abil. [[Liblikõielised]] taimed seovad samuti [[lämmastik]]ku, aga selleks on neil [[juur]]tel mügarad. Seevastu suhkruroos elab ''Acetobacter diazotrophicus'' varres [[rakk]]ude vahel.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Sugar cane madeira hg.jpg|thumb|Suhkruroopõld [[Madeira]]l]]
Vanimad teated [[kristall]]iseerunud suhkrust pärinevad 5 tuhat aastat tagasi [[India]]st.
Tõenäoliselt õppisid eurooplased suhkruroogu tundma alles [[Aleksander Suur]]e India-retkel. [[Theophrastos]] ja [[Dioskorides]] mainisid suhkrut [[ravim]]ina. [[Rooma riik|Rooma riigi]] elanikud [[import]]isid suhkrut Indiast. [[Euroopa]]s sai suhkur üldtuntuks alles [[9. sajand]]il. <ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 189</ref>
[[Suhkru rafineerimine]] leiutati [[Hiina]]s [[8. sajand]]il.
[[Araablased]] hakkasid suhkruroogu kasvatama kõikjal [[Kalifaat]]i kuuluvatel aladel, kus leidus piisavalt soojust ja niiskust, [[Omaan]]ist [[Maroko]] [[rannik]]u ja [[Andaluusia]]ni ning [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lõunarannikult [[Jeemen]]i ja [[Džibuuti]]ni. [[10. sajand]]i andmetel ei olnud [[Mesopotaamia]]s ainsatki [[küla]], kus poleks suhkruroogu kasvatatud. [[12. sajand]]il viidi suhkruroog [[Egiptus]]esse, [[Sitsiilia]]sse ja [[Malta]]le. [[15. sajand]]il jõudis suhkruroog [[Madeira]]le ja [[Kanaari saared|Kanaari saartele]].
[[Kolumbus]] viis juba oma 2. reisi ajal [[Ameerika]]sse [[Hispaniola]] saarele suhkruroo. [[Brasiilia]]s hakati suhkruroogu kasvatama [[16. sajand]]i algul, [[Mehhiko]]s [[1520]], [[Guajaana]]s [[1600]], [[Martinique]]'il [[1650]] ja [[Mauritius]]el [[1750]].
Moodustus [[orjakaubandus]]e kolmnurk: [[Aafrika]]st viidi suhkrurookasvandustesse [[ori|orje]], sealt viidi suhkrut Euroopasse ja Euroopast omakorda rahastati orjade hankimise rüüsteretk-ekspeditsioone.
Kesk-Ameerikas olevaid [[koloonia]]id pidasid Euroopa maad just suhkruroo tõttu väga tähtsaks, isegi sedavõrd, et [[Prantsusmaa]] vahetas pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastast sõda]], mida [[Voltaire]] nimetas korduvalt "mõneks aakriks [[lumi|lumeks]]", [[Suurbritannia]]ga Martinique'i, [[Guadeloupe]]'i ja [[St. Lucia]] vastu. Samal põhjusel vahetas [[Holland]] [[Uus-Holland]]i koos [[New York|New Yorgiga]] [[Surinam]]i vastu.
[[20. sajand]]il hoidis [[NSV Liit]] [[Kuuba]] majandust üleval sellega, et tagas Kuuba suhkruroole suure turu NSV Liidus koos üsna kõrgete hindadega. Pärast NSV Liidu lagunemist suleti suurem osa Kuuba suhkrutööstusest.
Suhkruroogu kasvatatakse ka paljudel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saartel. Eriti tuntud on selle poolest [[Fidži]], [[Havai]] ja [[Okinawa]]. Nendele viidi suhkruroog enamjaolt pärast orjakaubanduse lõppu. Suhkrurooistandustesse toodi hulgaliselt [[võõrtööline|võõrtöölisi]] Indiast ja sellepärast moodustavad mitmel Vaikse ookeani saarel suure osa elanikest indialased.
Kuni [[1980]] oli maailma suurim suhkrurookasvataja India, sellest alates Brasiilia. Kuni [[1992]] oli maailma kolmas suhkrurookasvataja Kuuba, kes 2007. aastaks oli langenud 17. kohale.
2008. aasta seisuga kasvatavad kõige suurema osa maailma suhkruroost Brasiilia (37,2%), India (20,0%), Hiina (7,2%), [[Tai]] (4,2%), [[Pakistan]] (3,7%), Mehhiko (2,9%), [[Kolumbia]] (2,2%), [[Austraalia]] (2,0%), [[Argentiina]] (1,7%) ja [[USA]] (1,6%).
== Kasvatamine ==
[[Pilt:CSS - Brulage canne (7).JPG|thumb|Suhkruroog pärast põletamist]]
Suhkruroog vajab soojust, valgust ja niiskust (vähemalt 600 mm aastas).
Suhkruroog on kõige tõhusam [[fotosüntees]]ija taimeriigis. Harilikult jõuab taimele langevast [[päikeseenergia]]st taime kasvuks 0,1–1%, põllu- ja niidutaimedel, mis on sageli aretatud rohkem kasvama, 1–2%. Suhkrurool võib soodsates tingimustes taime kasvuks minna kuni 7–8% talle langevast energiast. Igal aastal võib igalt ruutmeetrilt kasvada kuni 20 kg suhkruroomassi.
Suhkruroog kasvatab ka seemneid, aga tänapäeval teda seemnetega ei paljundata. Vars lõigatakse tükkideks, millest igasse peab jääma vähemalt üks [[varresõlm]], ja istutatakse maha. Seda tehakse peamiselt käsitsi, aga USA-s ja Austraalias peamiselt masinaga. See kõigepealt avab maapinna, paneb igasse auku varretüki ja siis ajab augu kinni.
Suhkruroogu saab koristada nii mehaaniliselt kui käsitsi. Maailma suhkrurootoodangust koristatakse käsitsi üle poole. Kõigepealt pannakse põld põlema. [[Tuli]] hävitab kuivad lehed ja suhkrurooistanduuse elama asunud [[maod]], kahjustamata veerikkaid [[võrse]]id ja varsi. Seejärel lõikavad töölised suhkruroovarred maapinna lähedalt [[matšeete]]de või analoogsete lõikeriistadega. Kogenud lõikaja võib koristada pool tonni suhkruroogu tunnis.
Suhkruroogu koristatakse ka [[kombain]]idega. Kombain lõikab suhkrurootaimed maapinna lähedalt maha, koorib lehtedest paljaks ja ladustab varred vastavasse kohta. Ühtlasi puhutakse äralõigatud lehed ja muud jäägid põllule tagasi. Kombaini tööjõudlus võib olla kuni 100 tonni tunnis.
Koristatud suhkruroog tuleb kiiresti töödelda, sest koristatud roog hakkab kiiresti suhkrut kaotama. Eriti käib see kombainiga koristatud suhkruroo kohta, mis taimi märksa rohkem mehaaniliselt vigastab.
== Kasutamine ==
Brasiilias töödeldakse kõige suurem osa suhkruroost suhkruks ja [[etanool]]iks. Seda etanooli tarvitatakse põhiliselt etanooli ja [[bensiin]]i segu tootmiseks, mida kasutatakse [[kütus]]ena. Seevastu indias müüakse põhiosa saagist [[toorsuhkur|toorsuhkruna]] ja osa rafineeritakse suhkruks, mida tarvitatakse peamiselt [[tee (jook)|tee]] ja [[magusaine]]na. Igal pool toodetakse suhkrust ka [[alkohol]]i.
Suhkruroogu kasutatakse toiduks paljudel viisidel. Selles on küll mõningaid [[kultuur]]ierinevusi.
Lõigatud tooreid suhkruroovarsi saab imeda, et sellest magusat mahla kätte saada.
Suhkruroomahl on üsna levinud jook. Maitse parandamiseks lisatakse sellele sageli [[sidrun]]it.
[[Melass]]i kasutatakse [[siirup]]i ja magusainena lisaks paljalt söömisele ja kodumajapidamistes toidu valmistamisele ka [[toiduainetööstus]]es, näiteks [[juust]]u ja [[küpsis]]te tootmiseks.
Toorsuhkrut saadakse melassi aurutamisel paksuks massiks, mis seejärel jahutatakse mingites ämbrites, misjärel toorsuhkru tükid omandavad ämbri kuju. Tänapäeva tootmises jahutatakse mahla kuivalt, et vähendada karamelliseerumist. Nii saadud toorsuhkur on heledam. Seda kasutatakse magusainena, näiteks küpsiste ja [[magustoit]]ude valmistamisel.
Suhkruroosiirup on traditsiooniline magustaja [[karastusjook]]ides.
Läbi aegade on suhkruroost aetud mitmesuguseid [[alkohoolne jook|alkohoolseid jooke]]. Neist kõige tuntum on [[rumm]].
▲== Galerii ==
<gallery>
pilt:Sugar cane leaves.jpg|
pilt:Cut sugarcane.jpg|
pilt:Saccharum officinarum flowers.JPG|
pilt:Saccharum-officinarum2.JPG|Suhkruroog
pilt:Saccharum officinarum.jpg|Suhkruroog [[
pilt:Kew.gardens.sugar.cane.arp.jpg|Suhkruroog
▲pilt:Culltura cana-de-açucar REFON .jpg|Suhkruroo põld [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]], [[Brasiilia]]
pilt:
▲pilt:Kew.gardens.sugar.cane.arp.jpg|Suhkruroog Kew Gardensis, [[London]], [[Inglismaa]]
▲pilt:Sugar cane mauritius hg.jpg|Suhkruroosaagi koristamine [[Mauritius]]es
▲pilt:Sugar cane mauritius2 hg.jpg|Suhkruroosaagi koristamine Mauritiuses
▲pilt:Saccharum-officinarum-harvest.JPG|Suhkruroosaagi koristamine
▲pilt:Sugarcane_juice_vendors,_Dhaka.jpg|Suhkruroomahla valmistamine [[Dhaka]]s
▲pilt:UsinaSantaElisa.jpg|Suurim ja vanim suhkrutehas Brasiilias
</gallery>
<references/>
{{Commonscat|Saccharum}}
[[Kategooria:Kõrrelised]]
| |||