Jo Strømgren Kompani: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Triinu12 (arutelu | kaastöö)
8. rida:
1. Luua trupile individuaalne ja eripärane loominguline stiil, mis erineks olemasolevatest suundadest.
 
2. Koostöö tegemine institutsionaalsete teatritega. JSK algusaastatel oli tegu uue, Norras veel tundmatu töövormiga.
 
3. Rahvusvaheliste sidemete loomine ning läbirahvusvahelise ringreisidepublikuni jõudmine rahvusvaheliseläbi publikuniringreiside. Viimane annab võimaluse hoolimata Norra rahvaarvu väiksusest (publiku vähesus) mängida rohkem etendusi. Teisalt on taustaks JSK huvi erinevate kultuuride ja inimeste vastu.
 
 
 
==Jo Strømgren Kompani eripära==
JSK põimib oma lavastustes tantsulise liikumise, sõnateatrile omase dramaturgilise joonise ja verbaalsuse, videokasutuse, elava muusika ning hiigelnukud. Erilisel kohal on absurdsuse piirimail liikuv pea tähendusevaba '''pseudokeel'''. Abstraktse keelekasutuse otsingutega on JSK tegelenud alates trupi asutamisest ning seda võib pidada üheks JSK imagomärgiks, mis on iseloomulik Kompani kõikidele lavastustele. Iga lavastuse aluseks on mingi konkreetne olemasolev keel, mida prooviprotsessis uuritakse, lammutatakse, õpitakse ning pannakse siis omal moel uuesti kokku nn pseudokeeleks. Nii on tehtud lavastusi prantsuse (''The Society''); slovaki ja saksa (''The European Lesson''); soome (''The Orchestra'') jt keelte põhjal. Töö keelega sisaldab ka vastava kultuuriruumiga tutvumist, vaadeldakse kultuuristereotüüpe, eelarvamusi, tabusid.
Hoolimata huvist keele ja kõla vastu, peab JSK olulisemaks väljendusvahendiks kehakeelt ning verbaalse teksti osakaal on minimaalne.
JSK loomingu puhul on tõmmatud paralleele absurditeatriga (Ruus 2008). Absurdihuumori kaudu luuakse vaatajaga empaatiline side, mis samas jätab vaataja pingelisse ja distantseeritud positsiooni.
 
==Välislingid==