Ambrotüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Ambrotüüp oli odavam kui [[dagerrotüüpia|dagerrotüüp]], mistõttu ta 1850ndatel teda oma populaarsuselt võitis. Leidis kasutust põhiliselt keskklassi hulgas – ambrotüüpi ei peetud seisusele vastavaks ja harva võib näha sellel mõnda aristokraati.<ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 30.</ref>
Tavaliselt eksponeeriti ambrotüüpi raamitult või ilukasti paigutatuna.<ref> http://www.answers.com/topic/ambrotype.</ref>
Veidi hiljem tehti samm edasi ja fotosid hakati valmistama eelnevalt mustaks värvitud ning siis valgustundlikuks muudetud plekkalusele – nõnda sündis [[ferrotüüp]], mis võeti emaskordseltesmaskordselt kasutusele 1853. aaastal.<ref> Peeter Tooming. „Foto! Foto! Foto…“. Tallinn, 1983. Lk 35.</ref>
Alates 1870.-1880–1880. aastatest tõrjusid kuivplaadid ambrotüübid kõrvale.<ref>Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn, 2001. Lk 24.</ref>
 
== Erinevus dagerrotüübist ==
16. rida:
 
== Ambrotüüpia ja Eesti ==
Eestis teadaolevad ambrotüübid pärinevad aastaist 1858-18701858–1870, mis on ambrotüübi ajaloos üsna hiline periood. Seni teada olevate ambrotüüpide tegijad Eestis on enamasti anonüümseks jäänud - 13 teadaolevast ambrotüübist kannavad vaid neli autori nime. Kolm neist asuvad [[Järvamaa MuuseumisMuuseum]]is ja nende autoriks on [[Charles Borchardt]]. Neljas asub [[Eesti Ajaloomuuseum]]is, pildi tagaküljel on kleebis tekstiga „Photographie von E. Christoffel in Fellin“.<ref>Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 25-26.</ref>
 
== Viited ==
{{viited|2}}
 
[[Kategooria:Fotograafia]]
 
[[cs:Ambrotypie]]