Ambrotüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Ambrotüüp''' (kreeka keeles ''ambrotos'', „surematu“, ''typos'' „kuju“) on nõrgalt alavalgustatud negatiivkujutis klaasil, mis mustale aluspõhjale paigutatuna näib positiivna. Selle fototehnoloogia arvatav leiutaja ja termini autor on [[James Ambrose Cutting]], kes patenteeris meetodi 1854. aastal. <ref>Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn, 2001. Lk 24.</ref>
 
Ambrotüübi arvatav leiutaja ja termini autor on [[James Ambrose Cutting]], kes patenteeris meetodi 1854. aastal. <ref>Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn, 2001. Lk 24.</ref>
Põhineb märgkolloidsel menetlusel, mis leiutati inglase [[Frederick Scott Archer]]i poolt (patent sellele tehnikale võeti 1851. aastal). See menetlus lühendas säritusaja sekunditeni ja levis kahe-kolme aastaga üle kogu maailma. <ref> Kaljula Teder. „Eesti fotograafia teerajajaid“. Tallinn, 1972. Lk 25</ref> Archer oli tegelikult ka esimene, kes formuleeris idee klaasil oleva negatiivse kujutise muutumisest positiivseks. <ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 24.</ref>
Ambrotüüp oli odavam kui [[dagerrotüüpia|dagerrotüüp]], mistõttu ta 1850ndatel teda oma populaarsuselt võitis. Leidis kasutust põhiliselt keskklassi hulgas – ambrotüüpi ei peetud seisusele vastavaks ja harva võib näha sellel mõnda aristokraati. <ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 30.</ref>