Ambrotüüp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kontra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Ambrotüüp oli odavam kui dagerrotüüp, mistõttu ta 1850ndatel dagerrotüüpi oma populaarsuselt võitis. Leidis kasutust põhiliselt keskklassi hulgas – ambrotüüpi ei peetud seisusele vastavaks ja harva võib näha sellel mõnda aristokraati. <ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 30.</ref>
Tavaliselt eksponeeritakse ambrotüüpi raamitult või ilukasti paigutatuna. <ref> http://www.answers.com/topic/ambrotype.</ref>.
Veidi hiljem tehti samm edasi ja fotosid hakati valmistama eelnevalt mustaks värvitud ning siis valgustundlikuks muudetud plekkalusele – nõnda sündis ferrotüüp, mis võeti emaskordselt kasutusele 1853. a. <ref> Peeter ToomindTooming. „Foto! Foto! Foto…“. Tallinn, 1983. Lk 35. </ref>
Alates 1870.-1880. aastatest tõrjusid kuivplaadid ambrotüübid kõrvale. <ref>Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn, 2001. Lk 24.</ref>