Redaktsioon: 3. juuni 2010, kell 15:26 redigeeri Kontra (arutelu \| kaastöö) 1534 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2010, kell 15:29 redigeeri eemalda Annely004 (arutelu \| kaastöö) 61 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ambrotüüp''' (kreeka keeles ''ambrotos'', „surematu“, ''typos'' „kuju“) on nõrgalt alavalgustatud negatiivkujutis klaasil, mis mustale aluspõhjale paigutatuna näib positiivna. Ambrotüübi arvatav leiutaja ja termini autor on [[James Ambrose Cutting]], kes patenteeris meetodi 1854. aastal. <ref>Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn, 2001. Lk 24.</ref> Põhineb märgkolloidsel menetlusel, mis leiutati inglase [[Frederick Scott ~~Archeri~~Archer]]i poolt (patent sellele tehnikale võeti 1851. aastal). See menetlus lühendas säritusaja sekunditeni ja levis kahe-kolme aastaga üle kogu maailma. <ref> Kaljula Teder. „Eesti fotograafia teerajajaid“. Tallinn, 1972. Lk 25</ref> Archer oli tegelikult ka esimene, kes formuleeris idee klaasil oleva negatiivse kujutise muutumisest positiivseks. <ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 24.</ref> Ambrotüüp oli odavam kui dagerrotüüp, mistõttu ta 1850ndatel dagerrotüüpi oma populaarsuselt võitis. Leidis kasutust põhiliselt keskklassi hulgas – ambrotüüpi ei peetud seisusele vastavaks ja harva võib näha sellel mõnda aristokraati. <ref> Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 30.</ref> Tavaliselt eksponeeritakse ambrotüüpi raamitult või ilukasti paigutatuna. <ref> http://www.answers.com/topic/ambrotype.</ref>.

Ambrotüüp: erinevus redaktsioonide vahel