George Eastman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nene (arutelu | kaastöö)
konkreetselt viidatud teatud fakte. Muud lingid välislinkide alla
Nene (arutelu | kaastöö)
→‎Eastman Kodak Company: Tublisti toimetatud
9. rida:
== Eastman Kodak Company ==
 
Kui George Eastman oli 24 aastaneaastasena tahtis taEastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. KasutuselPildistamine olidtoimus siis wetmärg-plaadidplaatide (märjad-plaadid)peale.
 
Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid tegidkasutasid omaželatiini želatiinemulsiooni emulsioonid.fotoplaatide Fotoplaadid olid kaetud želatiin emulsioonigakatmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Tema unistus oli leiutada kuiv-plaat. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema, kuna see valem ahvatles teda. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. SeeToona oli üksfotograafia olulisemaidkallis aspekte,professionaalide pärususmaa. misEastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, panikättesaadavaks tedaka tegutsemaamatööridele.
 
Ta töötas päeval pangas ja õhtul tegi õhtul köögis katsetusi. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats. Ta tahtis lihtsalt muuta fotograafia kättesaadavaks amatööridele. Tema ajal oli fotograafia professionaalide kallis pärasusmaa. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem.
 
1880. aastaks oli ta leiutanud kuiva fotoplaadi (Drykuiv-plaadi) ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem, ja säilis paremini. Ta korraldas uurimuse, et tuvastadauuris kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis George Eastmanta State StreetiStreet Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. G. Eastman suutis leiutada klaasist fotoplaadi asemel midagi paremat. 1893. aastal teatsteatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm. See oli, lõigatud kitsasteks ribadeks., Sedamida võis kokku rullida. TaLisaks valmistas veelta filmirullihoidja.
Pärast kolme aastat kestnud foto eksperimente, oli Eastmanil töötav valem.
 
1888. aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnadsai: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888.Samal aastal, tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. FotokaameraSee oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli, ristküliku kujuline, käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja seelihtsasti olikasutatav kõigile kättesaadav. Tema Kaamera olikaamera algajatele. See maksis 25 dollarit., Paljumis või vähe? Tegelikult on see fotokaamera vägaoli odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry(näiteks Ford hakkas oma firma "[[Ford Motor Combany"Company]] lihttöölistele maksmamaksti päevapalkapäevas 2,5 dollarit ja, hiljem 5 dollarit).
1880. aastaks oli ta leiutanud kuiva fotoplaadi (Dry-plaadi) ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem, säilis paremini. Ta korraldas uurimuse, et tuvastada kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis George Eastman State Streeti Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. G. Eastman suutis leiutada klaasist fotoplaadi asemel midagi paremat. 1893. aastal teats Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm. See oli lõigatud kitsasteks ribadeks. Seda võis kokku rullida. Ta valmistas veel filmirullihoidja.
 
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat1889. paindlikkuaastal kiletEastmani ningpoolt millekavandatud kavandasläbipaistvat Eastmanpaindlikku 1889. aastalkilet, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.<ref name="ideafinder"/>
1888. aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnad: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888. aastal, tegi ta tarbijatele esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. Fotokaamera oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli ristküliku kujuline käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja see oli kõigile kättesaadav. Tema Kaamera oli algajatele. See maksis 25 dollarit. Palju või vähe? Tegelikult on see fotokaamera väga odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry Ford hakkas oma firma "Ford Motor Combany" lihttöölistele maksma päevapalka 2,5 dollarit ja hiljem 5 dollarit.
 
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat paindlikku kilet ning mille kavandas Eastman 1889. aastal, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.<ref name="ideafinder"/>
 
== Heategevus ==