George Eastman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Lapsepõlv ja noorusaeg: viidud sisse TammusInc soovitet muudatusi |
→Kodak Company: Viidud sisse TammusInc soovitatud parandusi |
||
7. rida:
George Eastman sündis Waterville külas, New-Yorgi osariigis. Ta oli kolmest lapsest noorim. George veetis esimesed eluaastad isa talukohas, aga kui ta oli viiene kolis pere Rochesteri. Seal tabas perekonda suur tragöödia, George isa suri. Tänu sellele George Eastmanil kolledžis õppimine ebaõnnestus, ei lõpetanud kooli. Perekonnal olid suured rahamured. George käis koolis 14. eluaastani, sest siis oli ta sunnitud tööle minema. Tema esimene töö oli kindlustusfirmas, kus maksti palka 3 dollarit nädalas. Aasta hiljem siirdus ta teise kindlustusfirmasse. Tema palk suurenes 5 dollarini nädalas. Aga isegi sellest palgakasvust ei piisanud perekonna võlgade tasumiseks. 1874 aastal, pärast viit aastat kindlustustegevust, asus ta tööle Rochesteri Savings Panka. Pangas oli ta sekretär ja sai oma töö eest ei rohkem ega vähem kui 15 dollarit nädalas.
== Eastman Kodak Company ==
Kui George Eastman oli 24
Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid tegid oma želatiin emulsioonid. Fotoplaadid olid kaetud želatiin emulsiooniga, algul oli plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Tema unistus oli leiutada kuiv-plaat. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema, kuna see valem ahvatles teda. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. See oli üks olulisemaid aspekte, mis pani teda tegutsema. ▼
Ta töötas päeval pangas ja õhtul tegi katsetusi, köögi. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia mugavaks pliiatsiks. Ta tahtis lihtsalt muuta fotograafia kättesaadavaks amatööridele. Tema ajal oli fotograafia professionaalide kallis pärasusmaa. Tema ema ütles, et Eastman oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. ▼
Pärast kolme aastat kestnud foto eksperimente, oli Eastmanil valem, mis töötas. ▼
▲Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid tegid oma želatiin emulsioonid. Fotoplaadid olid kaetud želatiin emulsiooniga
1880 aastaks oli ta niisiis väljamõelnud kuiv fotoplaadi (Dry-plaadi) ja patenteerinud masina, et ettevalmistada suur hulk plaate. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem, säilis paremini. Ta korraldas uurimus, et tuvastada kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis George Eastman State Streeti Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. G. Eastman suutis leiutada klaasist fotoplaadi asemel midagi paremat. 1893. aastal teats Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm. See oli lõigatud kitsasteks ribadeks. Seda võis kokkurullida. Ta valmistas veel filmirullihoidja. ▼
▲Ta töötas päeval pangas ja õhtul tegi köögis katsetusi
1888 aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnad: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888. aastal, tegi ta tarbijatele esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. Fotokaamera oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli ristküliku kujuline käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja see oli kõigile kättesaadav. Tema Kaamera oli algajatele. See maksis 25 dollarit. Palju või vähe? Tegelikult on see fotokaamera väga odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry Ford hakkas oma firma "Ford Motor Combany" lihttöölistele maksma päevapalka 2,5 dollarit ja hiljem 5 dollarit. ▼
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat paindlikut kilet, mille kavandas Eastman 1889. aastal, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli oma ettevõttes kuni surmani ja annetas oma eluajal 100 miljonit dollarit erinevatele projektidele, peamiselt Rochesteri Ülikoolile ja Massachusettsi tehnoloogiainstituutile.▼
▲1880. aastaks oli ta
▲1888. aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnad: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888. aastal, tegi ta tarbijatele esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. Fotokaamera oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli ristküliku kujuline käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja see oli kõigile kättesaadav. Tema Kaamera oli algajatele. See maksis 25 dollarit. Palju või vähe? Tegelikult on see fotokaamera väga odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry Ford hakkas oma firma "Ford Motor Combany" lihttöölistele maksma päevapalka 2,5 dollarit ja hiljem 5 dollarit.
▲1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat
== Heategevus ==
| |||