Ajamiketid kannavad kettajamis võllilt[[võll]]ilt võllile üle pöördemomenti[[pöördemoment]]i. Et jõudu kantakse üle hambumisega, mitte aga suurt eelpingutust nõudva [[hõõrdumine|hõõrdega]], siis piisab elementide sidestuse hoidmiseks tavaliselt keti vaba haru kaalust[[kaal]]ust, mis põhjustab läbiripet. Ajamikettülekanne on võrreldes [[rihmülekanne|rihmülekandega]] kompaktsem, koormused [[laager|laagritele]] on väiksemad ning kett on rihmast tugevam. Oluline eelis on ka libisemise täielik puudumine ja püsiv keskmine [[ülekandearv]]. Ajamiketid võimaldavad võimsusi[[võimsus]]i üle kanda suures vahemikus (kilovati murdosast kuni tuhandete [[kilovatt]]ideni), ent kõige sagedamini kasutatakse neid [[võimsus]]tel kuni 100kw, sest suuremateüle võimsuste korralselle kasvab järsult ülekande [[maksumus]]. Tavaliselt on ülekande [[ülekandearv]] i<10 ja keti maksimaalne [[kiirus]] v<25 m/s.
Ajamikettülekannne võib olla nii pöördeid vähendav kui suurendav. Viimase levinud näide on 1890. aastaist pärinev [[jalgratas|jalgratta]] kettajam.
Võrreldes hammasajamiga[[hammasajam]]iga on ajamikettülekandel eelis juhul kui võllid asetsevad üksteisest kaugel või veetavaid võlle on mitu. Samuti [[löögiline koormus|löögilise koormuse]] korral. kettülekannet on ka lihtsam remontida.
kettülekande puudusteks on mõningane veetava ratta käiguebaühtlus, keti pikenemine liigendite kulumise tõttu ja [[müra]]. Kett kulub eriti kiiresti kuivhöördumise[[kuivhõõrdumine|kuivhõõrdumise]] tingimustes jaabrasiivsesja [[abrasiivne keskkond|abrasiivses keskkonnas]]. Võrreldes rihmajamiga on nõutav täpsem [[koostamine]] ja reguleerimine, samuti on vajalik määrimine. Kettülekanne on ka rihmülekandest kallim.
Valdavalt asetseb kettülekanne püsttasandis, lameülekandeid ehitatakse harva - alla 1% kasutusjuhtudest.
