Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
Kui [[Lydia Koidula]] 1871. aastal Kroonlinna lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872 – 1878 tegutses ta [[Vanemuine|Vanemuises]] näitejuhina (seega oli ta [[August Wiera]] eelkäija), kuulus aastani 1883 „Vanemuise“ eestseisusesse ning näitemängu-ja pidutoimkonda. Laval kasutas pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis ka näidendeid (näiteks [[August von Kotzebue]]). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist. <ref>Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref>
'''Lavastused''':Steini "Kivilinad" (1872), Winteri "Kodukäija" (1873), Kantzwey "Mihkel ja Liisa" (1876), Jungi "Öövaht" (1877) jt.
'''Osatäitmised''': Pärmi Jaak (Jannseni "Pärmi Jaagu unenägu", 1873), Prits Pärn (Ifflandi "Linnas ja maal", 1883), Mannila (Kivi "Öö ja päev", 1884), Sopir (Voltare´i "Muhamed", 1885), Jõepera Madis (Kunderi "Kroonu onu", 1886) jt. <ref> Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Koostajad Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000 </ref>▼
▲Pärmi Jaak (Jannseni "Pärmi Jaagu unenägu", 1873), Prits Pärn (Ifflandi "Linnas ja maal", 1883), Mannila (Kivi "Öö ja päev", 1884), Sopir (Voltare´i "Muhamed", 1885), Jõepera Madis (Kunderi "Kroonu onu", 1886) jt. <ref> Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Koostajad Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000 </ref>
== Galerii ==
| |||