Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
== Elulugu ==
Reinhold Sachkeri vanemad olid talupidajad. Tema isa Jaan elas kuni 1822. aastani Sahkeri nimelises talus, Krüüdneri vallas. 1948. aastal kolis ema [[Tartu]]sse, sest isa võeti soldatiks. Tartus C. I. Juccumi algkoolis alustas Reinhold Sachker ka oma haridusteed. Fotograafiat õppis Sachker litograaf [[Louis Höflinger]]i juures, õpingud kestsid viis aastat. Teda huvitasid nii fotograafia, teater kui raamatud. Osales aktiivselt ka Tartu linnavolikogu töös ja kuulus palju aastaid Tartu vabatahtliku tuletõrjeseltsi ridadesse.
1868 aastal abiellus Sachker Anna Schulmanniga, kellega tal oli üheksa last. (ETMM T329, Reinhold Sachkeri kogu) Reinhold Sachker suri 1919. aastal Tartus. <ref> Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum (ETMM) T329 Reinhold Sachkeri kogu</ref>
== Tegevus fotograafina ==
Reinhold Sachker avas 30. märtsil 1869 esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene, kes oma ärisildi peale „Photographischer Atelier“ asemele „Päewapildi koda“ kirjutas. Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi ja reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses. <ref>Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Reinhold Sachkeri fotoäri algusaastad olid loodetust kehvemad, nii et fotograaf laiendas oma tegevust Pihkvas, lootes suuremale klientuurile ning tellimustele. Oodatud edu jäi aga Pihkvas saavutamata ning Sachker pöördus tagasi Tartusse, kus pikapeale klientuur kasvas ja töö edenes.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref> Koos poja Arturiga asutas ka Elvas esimese päevapildikoja.<ref>ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu</ref>
Reinhold Sachker ei piirdunud ainult ateljees pildistamisega, vaid tegutses ka väljaspool Tartut. Selleks kasutas ta peamiselt kahte moodust, kas seades ennast statsionaarsemalt sisse või käies perest peresse.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref> 1881. aastal tabas Sachkerit õnnetus: kaks järjestikku tulekahju. Tõenäoliselt hävinesid tules mitmed Sachkeri fotod, kuid ta suutis õnnetusest toibuda ja tegevust fotograafina jätkata.<ref> Kaljula Teder. Eesti fotograafia teerajajaid, Tallinn: Eesti Raamat, 1972 </ref>
Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu esimest ja teist laulupidu, [[Carl Robert Jakobson]]i matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne. ▼
▲Sachkeri fotod asuvad Eesti erinevates muuseumites ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref> Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu esimest ja teist laulupidu, [[Carl Robert Jakobson]]i matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne.
== Raamatupoe ja laenuraamatukogu avamine ==
1878. aastal avas Reinhold Sachker Tartus Raatuse tänaval Oberleitneri majas raamatupoe ja laenuraamatukogu. Sachkeri raamatupood oli kolmas eesti raamatupood Tartus. Sachker müüs oma raamatupoes eestikeelsetele raamatutele lisaks kirjatarbeid, fotograafi enda tehtud fotosid, jõuluajal jõulukingitusi ning vormistas ajalehetellimusi. Reinhold Sachkeri raamatupood tegutses raskustele vaatamata ligi kümme aastat. <ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref>
== Tegevus seltsitegelase, näitleja ja näitejuhina ==
Seltsielu huvitas Reinhold Sachkerit juba nooruses. Oli alguses Saksa Käsitööliste Seltsi liige, kui loodi Vanemuise selts, siis astus sellele liikmeks. Lavastas 1868. aastal dialoogi ja lauluga stseeni „Teomees ja karjapoiss“ ja jäädvustas selle ka fotoplaadile. Fotot ennast säilinud ei ole, küll on aga Vanemuise seltsis ette kantud õpetlikust stseenist säilinud Reinhold Sachkeri poja Artur Sachkeri joonistus (asub [[Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum]]is). Seega on selle foto puhul tegemist eesti teatriajaloo vanima piltdokumendiga, kuid foto enda asukoht on teadmata.
Kui [[Lydia Koidula]] 1871. aastal Kroonlinna lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872 – 1878 tegutses ta [[Vanemuine|Vanemuises]] näitejuhina (seega oli ta [[August Wiera]] eelkäija), kuulus aastani 1883 „Vanemuise“ eestseisusesse ning näitemängu-ja pidutoimkonda. Laval kasutas pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis ka näidendeid (näiteks [[August von Kotzebue]]d). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist. <ref>Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref>
Lavastused: Steini "Kivilinad" (1872), Winteri "Kodukäija" (1873), Kantzwey "Mihkel ja Liisa" (1876), Jungi "Öövaht" (1877) jt.
30. rida ⟶ 33. rida:
</gallery>
==
{{viited}}
| |||