Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P robot kustutas: no:Kareler
Tooru (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
45. rida:
[[Pilt:Karelian man 1900.jpg|thumb|220px|Karjala mees<br>Pilt aastast [[1900]]]]
 
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tšuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tšuude mujale paigutada), [[Novgorodi kubermang]]us 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tšuudid"), [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja Valgemere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288).
 
[[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist [[Tveri kubermang]]us 117 679, [[Novgorodi kubermang]]us 9 980, [[Aunuse kubermang]]us 59 414, [[Põhja-Karjala]]s (ehk [[Viena Karjala]]s ehk [[Valgemere Karjala]]s) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus [[1926]]. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja [[Moskva oblast]]is - 140 567, [[Karjala ANSV]] 100 781, mujal 6 772)<ref>[http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=6822a044dd344c2ead533dfaa45cec19 Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus]</ref>.