Kildad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: sk:Svor (hornina) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Schist Scotland ss 2007.JPG|thumb|[[Paljandumine|Paljanduv]] [[kristalne kilt]] [[Šotimaa]]l.]]
'''Kildad''' on [[kivim]]id, mida iseloomustab kildalisus ehk [[kildaline tekstuur]].
6. rida:
Kiltadeks nimetatakse kivimeid, mis on [[Stress (geoloogia)|suunatud rõhu]] ehk stressi tingimustes omandanud kihilise või plaatja väljanägemise, kusjuures kihid on orienteeritud risti stressi suunale. Seejuures ei ole tähtis, kas kivim on alles [[Diagenees|diageneetilises]] staadiumis või juba [[Moone|moondunud]]. Seepärast nimetatakse kiltadeks nii [[savikilt]]a, kilta, [[fülliit]]i kui ka [[Kristalne kilt|kristalset kilta]]. Savikilda ligilähedasteks sünonüümideks on [[savikivim]] ja [[argilliit]]. Tegemist on kildalise ilmega [[settekivim]]itega. Fülliit on läikiva pinnaga [[Peitkristalliline struktuur|peitkristalliline]] [[moondekivim]]. Fülliit ja kilt ei sisalda enam [[savimineraal]]e, vaid need on asendunud [[vilgud|vilkudega]], mis annavadki neile läikiva ilme. Kristalses kildas on aga [[kristall]]id, millest kivim koosneb, palja silmaga näha. Kildalise tekstuuriga moondekivimiteks on ka näiteks [[kloriitkilt]] ja [[glaukofaankilt]].
Mitte kõik [[geoloog]]id ei poolda lõpuni ülalpool väidetut. Nende arvates võib kildaks nimetada ainult moondunud kivimit, mistõttu ei ole õige näiteks [[Türisalu kihistu]] argilliiti nimetada [[Diktüoneemaargilliit|diktüoneemakildaks]]. Seega ei kuuluks savikivim ehk savikilt ehk argilliit sel juhul
On olemas ka konkreetne kivim, mida nimetatakse kildaks. Selle kivimi puhul on tegemist selgelt moondekivimiga, mis ongi andnud aluse väitele, et kildad peavad tingimata olema moondunud.
| |||