Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Annely004 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Reinhold Sachker''' ([[22. jaanuar]] [[1844]] [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)]] – [[25. märts]] [[1919]] [[Tartu]]) oli eestiesimene eestlasest fotograaf, samuti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, esimene eestlasest päevapiltnik.
 
 
== Elulugu ==
Reinhold Sachkeri vanemad olid talupidajad. Tema isa Jaan elas kuni 1822. aastani Sahkeri nimelises talus, Krüüdneri vallas. 1948. aastal kolis ema Tartusse, sest isa võeti soldatiks. Tartus alustas Reinhold Sachker ka oma haridusteed, õppis Tartus C. I. Juccumi algkoolis, fotograafiat litograaf Louis Höflingeri juures. Õpingud kestsid viis aastat. Teda huvitas nii fotograafia, teater kui ka raamatud. Osales aktiivselt ka Tartu linnavolikogu töös.
1868 aastal abiellus Sachker Anna Schulmanniga, kellega tal oli 9üheksa last. (ETMM T329, Reinhold Sachkeri kogu) Reinhold Sachker suri 1919. aastal Tartus. <ref> Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum (ETMM) T329 Reinhold Sachkeri kogu</ref>
 
 
== Tegevus fotograafina ==
Reinhold Sachker avas 186930. aastamärts märtsis1869 esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene päevapiltnik Eestis, kes oma ärisildi peale „Photographischer Atelier“ asemele „Päewapildi koda“ kirjutas. Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi, sest reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses. <ref>Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Koos poja Arturiga asutas Reinhold Sachker ka Elvas esimese päevapildikoja.<ref>ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu</ref>
Reinhold Sachker ei piirdunud ainult ateljees pildistamisega, vaid tegutses ka väljaspool Tartut. Selleks kasutas ta peamiselt kahte moodust, kas seades ennast statsionaarsemalt sisse või käies perest peresse.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref>
Reinhold SachkerSachkerit onvõib pealepidada kultuuritegelasteka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu esimest ja teist laulupidu, Carl Robert Jakobsoni matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne.
1881. aastal tabas Sachkerit õnnetus: kaks järjestikku tulekahju.Tõenäoliselt hävinesid tules mitmed Sachkeri fotod, kuid ta suutis õnnetusest toibuda ja tegevust fotograafina jätkata.<ref> Kaljula Teder. Eesti fotograafia teerajajaid, Tallinn: Eesti Raamat, 1972 </ref> Kõikidest 19. sajandi piltnikest on R.Sachkeri panus eesti kultuuriloosse nii arvult kui sisult suurim. <ref>http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html#Sachker</ref>
Sachkeri fotod asuvad Eesti erinevates muuseumites ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis.<ref>Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005</ref>