Okaspuulaadsed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
19. rida:
*[[Jugapuulised]] ''Taxaceae''
}}
'''Okaspuulaadsed''' ehk '''männilaadsed''' (''Pinales'') on [[paljasseemnetaimed]]e [[seltshõimkonda]] [[okaspuud]]e [[klass (bioloogia)|seltsklassi]] kuuluv [[okaspuudpuu]]ede [[klassselts (bioloogia)|klassistselts]].
 
Seltsi kuulub 7kaheksa [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]:
*[[Männilised]] ''Pinaceae''
*[[Araukaarialised]] ''Araucariaceae''
29. rida:
*[[Peajugapuulised]] ''Cephalotaxaceae''
*[[Jugapuulised]] ''Taxaceae''
*''[[Phyllocladaceae]]''
 
Lisaks on teada viis [[fossiil]]set sugukonda: ''[[Cheirolepidiaceae]]'', ''[[Doliostrobaceae]]'', ''[[Geinitziaceae]]'', ''[[Palissyaceae]]'' ja ''[[Pararaucariaceae]]''.
 
Kõik tänapäeva paljasseemnetaimed kuuluvad okaspuulaadsete seltsi.
 
Okaspuulaadsed on saanud oma nime [[okas]]te järgi, mis on muundunud [[leht|lehed]], kuid eristamiseks on see halb alus, sest okkaid on paljudel teistelgi taimedel. Parem on okaspuulaadseid eristada omapärase paljunemisorgani järgi, mida nimetatakse [[käbi]]ks. Tavaliselt on käbi puitunud ja paljude seemnetega, aga mõnel rühmal, näiteks [[kadakas|kadakal]] ja [[jugapuu]]l, marjataoline ja väheste seemnetega.
 
Kõik tänapäevased okaspuulaadsed on puitunud [[tüvi|tüvega]] ja enamasti [[puu]]d. Tavaliselt on neil üks sirge tüvi [[oks]]tega. Sealjuures kasvab tüvi rohkem kui oksad ja omakorda okste peaharu kasvab külgharudest rohkem.
 
Paljude okaspuulaadsete tüvi sisaldab [[vaik]]u, mis kaitseb [[putukad|putukate]] ja [[seenhaigus]]te eest. Fossiliseerunud vaik tardub [[merevaik|merevaiguks]].
 
Okaspuulaadsed on tavaliselt ühekojalised. Mõned rühmad, näiteks kadakad ja jugapuud, on ka kahekojalised.
 
Okaspuulaadsed on tavaliselt igihaljad. Mõned rühmad, näiteks [[lehis]]ed, [[sooküpress]] ja [[metasekvoia]], on ka heitlehised. Okkad kulutavad oma väiksuse tõttu tavaliste lehtedega võrreldes ressursse suhteliselt vähe, seetõttu on taimel sageli odavam neid ületalve pidada kui sügisel maha langetada ja kevadel uuesti kasvatada.
 
Tänapäeva maailma kõrgeim, suurim, kõige paksem ja vanim organism on kõik okaspuulaadsed. Kõrgeim on [[ranniksekvoia]] (115,55 meetrit), suurim on [[hiidsekvoia]] (maht 1486,9 kuupmeetrit), suurime tüveläbimõõduga on [[montezuma küpress]] (11,42 meetrit) ja vanim on [[igimänd]] (tüve vanus ligi 4800 aastat).
 
Okaspuulaadsed on [[tuultolmlemine|tuultolmlejad]]. Seemneid levitavad peamiselt [[lind|linnud]] ja pisi[[imetaja]]d, kes seemneid söövad, aga sealjuures neid mujalegi tassivad ja tagavaraks peidavad. Osa ärapeidetud seemnetest läheb idanema.
 
[[Kategooria:Paljasseemnetaimed]]