Erinevus lehekülje "Rahvarinne" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 93 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkelArtikkel| räägib Eestis 1988. aastal tekkinud liikumisest;. Tšiili Rahvarinde kohta vaata artiklit [[Rahvarinne (Tšiili)]]; teiste samanimeliste liikumiste ja organisatsioonide kohta vaata lehekülge [[Rahvarinne (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
Eestimaa '''Rahvarinne''' (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli [[kodanikualgatus]]ega sündinud [[poliitiline liikumine]], suurim massiliikumine [[Eesti]]s.
Eestimaa '''Rahvarinne''' (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli [[kodanikualgatus]]ega sündinud [[poliitiline liikumine]]. Rahvarinne oli suurim massiliikumine [[Eesti]]s. [[13. aprill]]il [[1988]], [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "[[Balti kett]]" all. [[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
 
Eestimaa '''Rahvarinne''' (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli [[kodanikualgatus]]ega sündinud [[poliitiline liikumine]]. Rahvarinne oli suurim massiliikumine [[Eesti]]s. [[13. aprill]]il [[1988]], [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanike initsiatiivikodanikualgatust, avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1.- oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobrini]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. [[23. augustilaugust]]il [[1989. aastal]] organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "[[Balti kett]]" all. [[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
 
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].<ref>http://www.nlib.ee/88397</ref>
 
== Rahvarinde olemus ja eesmärgid ==
 
ERR Üldprogrammis ja Eestimaa Rahvarinde Hartas [[1988]] aastast olid kirjas selliseid põhimõtted:
 
== Kirjandus ==
* "Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1. – 2. X 1988. Materjalide kogumik". Koostanud J. Nõmm ja A. Ottenson, [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1988]], 208 lk.
 
 
== Vaata ka ==
* [[Interrinne]]
== Välislingid ==
 
== Välislingid ==
* [http://www.rahvarinne.ee/rr/0/ faksiimilekroonika Rahvarinde kajastusest ajakirjanduses]
* [http://home.uninet.ee/~altoja/rr.htm Arno Altoja "Balti Rahvarinded"]
26 916

muudatust