Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
 
[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905.a. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse.
 
Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abipraostabi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. Konsistooriumi[[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse - 60 kopikat.
 
Kui Joosep Liiv [[Rapla]]sse tuli, oli ta vallaline. Ent [[1908]] ta abiellus ning ta pulmas oli palju prominentetolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
 
==Isiklikku==
Joosep Liiv oli nelja lapse isa. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti(ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja) [[Voldemar Kirotar]]iga, kes represseeriti aastal [[1941]]. Keskmine tütar Helga Kibberman oli samuti filoloog. [[Salme Kirotar]] ja [[Helga Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
 
Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud [[Juhan Liiv]] ja [[Jakob Liiv]].