Vennad Parikased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
==Fotoateljee==
[[12. august]]il 1910 andis [[Eestimaa kuberner]] välja loa avada Rüütli 13 majas fotoäri. Samal aastal kolisid vennad oma ateljee ümber Kuninga 1 asuvasse majja. Koos ruumidega pärisid vennad ka autoriõiguse eelmise omaniku fotograaf Spiendleri foto- ja negatiivikogule, mille hulgas leidis Peeter näiteks [[Heinrich Tiidermann]]i fotoplaadid peamiselt aastatel [[1890]]-1910 tehtud ülesvõtetega. Spiendler oli varem olnud „kojafotograaf“, kelle juures käis end pildistamas kohalik valitsev ladvik. Ateljee avati maja teisel korrusel. Ruumi mõõtmed olid 5 x 6 m ja sinna mahtus kuni 40 inimest. Valgustuseks kasutati kahte kaarlampi ja pildistamiseks oli plaatkaamera, millega tehti 24 x 36 cm klaasnegatiividele ülesvõtteid. Peale vendade töötas seal veel 2-3 inimest: abifotograaf, abilaborant, retušeerija-vastuvõtja. [[1918]] oli palgal kuus inimest ja keskmine kuupalk oli 300 [[mark]]a. Päevas tehti umbes 7 [[portree]]d. Esimeste portretreeritavate seas olid [[Aino Tamm]], [[Paul Raud]], [[Jaan Lintrop]]. 1920. aastatel hakati tellima rohkem klassipilte,klasside lennupilte, seltside pilte, aga ka perekonnpildid tulid moodi. Pildistati ka palju [[näitleja]]id, [[lavastaja]]id, [[sportlane|sportlasi]]. Piltide [[negatiiv]]id hoiti alles. [[Ateljee]]s oli eraldi ruum, kus säilitati kõiki fotosid ja negatiive, mis olid nummerdatud ja katalogiseeritud. Lisaks enda tehtud piltidele käisid Parikased mööda Eestit ringi laatadel ja turgudel, et täiendada oma fotoarhiivi. Neid fotosid, mida nad kokku ostsid avaldasid vennad vahel ka oma nime all. <ref name="Viide1" group=>Ülle Lillak.''Fotograafid Parikased nende elu ja looming 1910-1940''. Diplomitöö. Tartu 1989 </ref>
Kuigi piltidel oli ühine nimi, jaotasid vennad töö omavahel ära. Johannes tegi loomulikke elulähedasi pilte, ta ei soovinud lavastada. Peeter oli maailma näinud ja puutunud kokku ka kõrgseltskonnaeluga, talle meeldis rohkem teha glamuurseid fotosid.
Johannes pildistas [[maastik]]ke, kohalikku eluolu ja tundis erilist huvi [[arhitektuur]]i vastu. Portreesid ta eriti ei teinud, sest talle tundusid, et need jätavad inimesest võltsi mulje. Peeter tegeles portreefotodega. Ta oli harjunud seltskonnas suhtlema ja ta oli osav inimstega kontakti saamises. Peetrit huvitasid kõige rohkem teatrifotod. [[1912]] said vennad loa Eesti [[teater|teatris]] ülesvõtete tegemiseks ja seal väljapanekute ainuõiguse. Peeter käis pildistamas ja Johannes tegi laboritööd.
| |||