Oskar Sepre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Al.Neuland (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
Aastal [[1924]] Sepre arreteeriti ning mõisteti [[149 protsess]]il eluaegsele [[sunnitöö]]le süüdistatuna osavõtmises riigivastases organisatsioonis [[Töörahva ühine väerind]], vabanes [[1938. aasta amnestiaseadus]]ega.
 
Alates [[25. august]]ist [[1940]] oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]sse (alates [[25. märts]]ist [[1946]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]) kuuluva [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni [[1948]]. aastani.
 
Aastatel [[1941]]–[[1944]] oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohusetäitja.<ref>[http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=248&sm_id=392 ENSV valitsusest Eesti Majandusloo proekti veebisaidil]]</ref>
 
Sepre valiti akadeemikuks ja ta töötas aastaid Eesti NSV TA Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat, transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. <ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/250308/laupaev/kodulugu/5020736.php Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006]</ref>.