Erinevus lehekülje "Kuldlõige" redaktsioonide vahel

Lisatud 40 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
| <math>\frac{1 + \sqrt{5}}{2}</math>
|}
'''Kuldlõige''' (ka '''jumalik suhe''') tähendab [[lõik|lõigu]] sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa [[keskmine võrdeline]].
 
Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga <math>\varphi</math> (fii), mis on [[Irratsionaalarvud|irratsionaalarv]] järgmise ligikaudse väärtusega:
== Esteetika ==
 
Kuldlõige on loodusest sageli leitav suhe. Nii on näiteteks [[päevalill]] ja [[inimene|inimese]] keha kuldlõikes{{lisa<ref>Tim Glynne-Jones, The Book of Numbers, lk 16-19, Arcturus, 2008, ISBN 978-0-572-03331-6</ref> viide}}. Ja seepärast pole mingi ime, et seda hakati kasutama mujal. [[Renessanss|Renessansi]] aegadest saati on paljude [[kunst]]i ja [[arhitektuur]]i teoste kavandamisel lähtutud kuldlõikest{{lisa viide}}. Kasutati seda küll tunduvalt varem – näiteks juba [[Egiptuse püramiidid]]e puhul{{lisa viide}}. Antiikajast tuntud ehitisest kasutati kuldlõiget näiteks [[Parthenon]]i juures{{lisa viide}}. Hilisemast ajast on tuntumad kuldlõiget kasutavad teosed arhitektuuris [[Notre Dame'i katedraal]]{{lisa viide}}, kunstis [[Leonardo da Vinci]] "[[Vitruviuse mees]]"{{lisa viide}} ning "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]"{{lisa viide}}. Ka [[Stradivarius]]e viiulid on kuldlõikes{{lisa viide}}. Tänapäeval andis kuldlõikele müstilise varjundi [[Dan Brown]] oma "[[Da Vinci kood]]iga".
 
== Vaata ka ==
* [[Kompositsioon (kunst)|Kompositsioon]]
 
== Viited ==
<references />
 
{{commonskat|Golden ratio}}
69 670

muudatust