Kuldlõige on loodusest miskipärast väga sageli leitav suhe. Nii on näiteteks [[päevalill]] ja [[inimene|inimese]] keha kuldlõikes{{lisa viide}}. Ja seepärast pole mingi ime, et seda hakati kasutama mujal. [[Renessanss|Renessansi]] aegadest saadiksaati on väga paljudpaljude [[kunst]]i ja [[arhitektuur]]i teosedteoste kavandatudkavandamisel justlähtutud kuldlõikest{{lisa lähtudesviide}}. Kasutati seda küll tunduvalt varem – näiteks juba [[Egiptuse püramiidid]]e puhul{{lisa viide}}. Vanast ajastAntiikajast tuntud ehitiseks mille puhulehitisest kasutati kuldlõiget on kanäiteks [[Parthenon]]i juures{{lisa viide}}. Hilisemast ajast on tuntumatekstuntumad teostekskuldlõiget kasutavad teosed arhitektuuris [[Notre Dame'i katedraal]]{{lisa viide}}, kunstis [[Leonardo da Vinci]] "[[Vitruviuse mees]]"{{lisa viide}} ning "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]"{{lisa viide}}. Ka [[Stradivarius]]e viiulid on kuldlõikes{{lisa viide}}. Tänapäeval aga andis kuldlõikele müstilise varjundi [[Dan Brown]] oma "[[Da Vinci kood]]iga".
