Redaktsioon: 20. mai 2010, kell 17:07 redigeeri Annely004 (arutelu \| kaastöö) 61 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2010, kell 17:08 redigeeri eemalda Annely004 (arutelu \| kaastöö) 61 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: == Tegevus seltsitegelase, näitleja ja näitejuhina == Seltsielu huvitas Reinhold Sachkerit juba nooruses. Oli alguses Saksa käsitööliste seltsi liige, kui loodi Vanemuise selts, siis astus sellele liikmeks. Lavastas 1868. aastal dialoogi ja lauluga stseeni „Teomees ja karjapoiss“ ja jäädvustas selle ka fotoplaadile. Fotot ennast säilinud ei ole, küll on aga Vanemuise seltsis ette kantud õpetlikust stseenist säilinud Reihold Sachkeri poja Artur Sachkeri joonistus (asub Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumis). Seega on selle foto puhul tegemist eesti teatriajaloo vanima piltdokumendiga, kuid foto enda asukoht on teadmata. Kui Lydia Koidula 1871. aastal Kroonlinna lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872 – 1878 tegutses ta Vanemuises näitejuhina (seega oli ta [[August Wiera ~~eelkäija~~]] eelkäija), kuulus aastani 1883 „Vanemuise“ eestseisusesse ning näitemängu-ja pidutoimkonda. Laval kasutas pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis näidendeid (August von Kotzebue). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist. <ref>Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Lavastused: Steini Kivilinad (1872), Winteri Kodukäija (1873), Kantzwey Mihkel ja Liisa (1876), Jungi Öövaht (1877) jt.

Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel