Ühed olulisimad meregeoloogia uurimisobjektid on [[ookeanide keskahelikud]], kus toimub aktiivne [[vulkanism]] ja leidub arvukalt [[hüdroterm]]e.
Ookeanide keskahelikke võib vaadelda hiiglaslike [[riftivöönd]]itega, kus pidevalt toodetakse uut [[ookeaniline maakoor|ookeanilist maakoort]] ning olemasolev hävib [[subduktsioonivöönd]]ites.
== Inimkeeli - milleks on meile vajalik säärane teadusharu nagu meregeoloogia? ==
Vaikset ookeani ümbritseb [[Tulerõngas]]. Tingitult piirkonna [[vulkaan|vulkaanilistest]] ning [[laamtektoonika|laamtektoonilistest]] protsessidest, kujutab [[Tulerõngas]] ümberkaudsetele aladele tõsist ohtu. Koguni 90% protsenti maavärinatest toimuvad just selles regioonis. Säärased protsessid avalduvad sageli aga hiidlainete või suisa orkaanidena. Vaikset ookeani ümbritsevad aga tohutu inimasustusega piirkonnad nagu näiteks [[Euraasia]] idarannik või [[Ameerika]] läänerannik. Siin tulebki mängu meregeoloogia, mis tegeleb sääraste katastroofide ennetusega. Kuidas täpsemalt? Kuidas on võimalik see, et selline teadusharu nagu meregeoloogia, suudab ennetada ookeanipõhjas purskavat vulkaani?
Teadupärast annab vulkaan oma purskamisest märku tuha väljalaskega. Käitub see maagiline moodustis ju tegelikult lihtsalt ja loogiliselt, just nagu inimene. Ennem kui oksendama hakkab, köhatab ja öögib oma kanalid puhtaks ning laseb seejärel valangu valla. Säärased tuhapursked jätavad endast aga jälje maha, nimelt purskub koos tuhaga välja ka [[kaltsiumkarbonaat]], mida vulkaani öökimiste tagajärjel rannikualadele aina enam kogunema hakkab. Nõnda saavadki teadlased ja laborirotid purset ennetada.
