Erinevus lehekülje "Saag" redaktsioonide vahel

Lisatud 21 baiti ,  10 aasta eest
P
robot kustutas: la:Serra; kosmeetilised muudatused
P (robot lisas: ms:Gergaji)
P (robot kustutas: la:Serra; kosmeetilised muudatused)
[[Pilt:Handsaws875.jpg|thumb]]
 
'''Saag''' on üldjuhul [[hammas]]tega [[tööriist]] [[materjal]]ide [[lõiketöötlemine|lõikamiseks]]. Saeks võidakse nimetada ka hammasteta [[lõikeriist]]a (hõõrd- ehk [[abrasiivsaag]]i), mis on kas valmistatud [[abrasiivmaterjal]]ist või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutatakse saagi kõige rohkem [[puit|puidu]] lõikamiseks, kuid saagida saab ka näiteks [[metall]]e, [[plastmass]]e, [[luu]]d ja [[kivi]].
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Stone tools (saws).jpg|thumb|Sae eelkäijad]]
Saag on üks vanemaid tööriistu, mille eelkäijaks võime lugeda juba [[kiviaeg]]seid sakilise servaga kivist ja [[luu (materjal)|luust]] lõikeriistu. Teada on, et [[Vana-Egiptus]]es kasutati meie [[vukssaag|vukssaele]] sarnanevat väikest saagi ning [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma|-Roomas]] ka [[raamsaag]]i. [[Vanakreeka mütoloogia|Kreeka mütoloogia]] järgi leiutas sae [[Daidalos]]e õepoeg ja õpipoiss [[Perdix]], kes kasutas eeskujuna kas kala selgroogu või mao lõualuud. [[Hiinlased|Hiinlaste]] väitel leiutas sae [[puusepp]] ja mõtleja [[Lu Ban]].
Esimesed saemasinad töötasid [[tuuleenergia|tuule]], [[hüdroenergia|vee]] ja [[hobune|hobuste]] jõul, kiire areng algas alles pärast [[aurumasin]]a leiutamist [[18. sajand]]il.
 
[[Ketassaag|Ketassae]] leiutaja kohta on lahknevaid andmeid. [[1777]]. aastal sai inglane [[Samuel Miller]] patendi tuule jõul töötavale [[ketassaekaater|ketassaekaatrile]]. [[1762]]. aastal asutas kivitöötleja [[Walter Taylor]] saeveski, mille kohta teatakse, et [[1790. aastad|1790. aastatel]] kasutati seal ketassaage. Samas patenti ta sellele leiutisele ei taotlenud. [[1813]]. aastal paigaldas [[Tabitha Babbitt]] oma [[vokk|voki]] külge sakilise [[tina]]ketta, millega õnnestus saagida. Ühe allika väitel pärineb ketassaag hoopis [[16. sajand|16]]. või 17. sajandi [[Holland]]ist.
 
[[lintsaag|Lintsae]] leiutajaks ([[1807]]) peetakse [[William Newberry]]t. Ka [[kettsaag|kettsae]] päritolu üle vaieldakse, kuid tõenäoliselt konstrueeris esimese kettsae umbes [[1830]]. aastal saksa [[ortopeedia|ortopeed]] [[Bernard Heine]], kes kasutas seda luu lõikamiseks.
 
=== Sae kasutamine Eestis ===
[[Pilt:Sawing in Estonia 1913.jpg|thumb|Muhulased laudu saagimas. Foto [[Johannes Pääsuke]] [[1913]]]]
[[Põhja-Euroopa|Põhjamaadesse]] jõudis saag suhteliselt hilja. [[Muinas-Eesti|Muinasaegses Eestis]] saagi arvatavasti ei kasutatud, sest sellele ei viita ükski arheoloogiline leid ega keeleline tõestusmaterjal. Sõnastike põhjal võib aga järeldada, et [[17. sajand]]il olid eestlased juba saega tuttavad.
Käsisaag muutus aga kiiresti laialt levinud vabrikutooteks ning [[20. sajand]]i alguseks oli see tavaline tööriist igas majapidamises.
 
== Puidusaed ==
[[Pilt:Lauasaag1.jpg|thumb|Lauasaag [[Mihkli Talumuuseum]]is]]
[[Pilt:Suursaag.jpg|thumb|Suursaag (kahemehesaag) Mihkli Talumuuseumis]]
Puidu saagimise saed võib jagada piki- ja ristisaagimise saagideks. Lisaks jagunevad need [[käsisaag]]ideks ja [[saemasin]]ateks, viimaste hulka kuuluvad nii käsimasinad kui ka saepingid. Lõikeriistaks võib olla [[saeleht]], [[saeketas]], [[saelint]] või [[saekett]].
 
Saagi iseloomustavateks suurusteks on eelkõige saehamba kuju ja suurus (hammaste arv ühe [[toll (pikkusühik)|tolltolli]]i kohta). Saeketta tähtsamateks parameetriteks on lisaks ketta [[läbimõõt]] ja paksus. Sõltuvalt otstarbest (risti- või pikisaagimine) on saehambad erineva kujuga, kuid kasutatakse ka universaalsaage.
 
Ühtlase paksusega saeleht või -ketas kipub saagimisel hõõrdumise ja soojuspaisumise tõttu [[saetee]]sse kinni jääma. Seetõttu saehambad enamasti [[räsamine|räsatakse]] – painutatakse vaheldumisi kummalegi poole kõrvale. Samal otstarbel võidakse hambaid ka paksendada, ketas osaliselt nõgusaks lihvida või kasutada hambatippudesse kinnitatud [[kõvasulam]]plaatidega saage.
Saag on üks vajalikumaid ja levinumaid tööriistu nii koduses majapidamises, väiketöökojas kui ka [[puidutööstus|puidu]]- ja [[mööblitööstus]]es. Tööstuslike saemasinate kõrval toodetakse ka spetsiaalseid harrastajale mõeldud käsimasinaid ning ketas- ja lintsaepinke.
 
=== Materjal ===
Saagide algelised eelkäijad valmistati kivist ja luust, seejärel [[pronks]]ist ja hiljem juba [[teras]]est. Tänapäeva parimad ketassaed valmistatakse [[kiirlõiketeras]]est või [[kõvasulam]]itest. Sageli valmistatakse kõvasulamist vaid hambatipud. Käsisaed on [[karastamine|karastatud]] hambatippudega. Eriti nõudliku töö jaoks kasutatakse ka teemantsaage, mis valmistatakse pulbrilise metalli ja [[teemant|teemandikristallide]] segu kuumutamise ja pressimise teel. Teemantsaage kasutatakse näiteks betooni- ja asfaldilõikurite puhul, mis töötavad enamasti [[sisepõlemismootor]]iga.
 
== Saagide ja saemasinate tüüpe ==
* [[Vukssaag]]
* [[Tapisaag]] ehk roogsaag
* [[Tikksaag]]
* [[Raamsaag]]
* [[Vibusaag]]
* [[Kahemehesaag]]
* [[Vineerisaag]]
* [[Jõhvsaag]]
* [[Rauasaag]]
* [[Jaapani saed]]
* [[Elektriline käsiketassaag]]
* [[Elektriline käsitikksaag]]
* [[Kettsaag]]
* [[Augusaag]]
* [[Ketassaag]]
* [[Lintsaag]]
* [[Raamsaekaater]]
* [[Jõhvsaepink]]
 
== Kirjandus ==
* [[Ants Viires]]. "Eesti rahvapärane puutööndus", [[Ilo]], Tallinn [[2006]]. ISBN 9985-57-794-9
* Albert Jackson, David Day. "Puutöömeistri käsiraamat", [[TEA Kirjastus]], Tallinn [[2006]]. ISBN 9985-71-511-X
* [[Toivo Meikar]], [[Teet Nurk]] 1999. Saag. ''Akadeemia'' 11(2): 347-361.
 
== Välislingid ==
{{commons|Category:Saws|Saed}}
{{commons|Category:Saws in heraldry|Saed heraldikas}}
* [http://www.xylodom.com/shop/servlet/show_article?article=97 Saagimise ajalugu]
* [http://www.pantheon.org/articles/p/perdix.html Perdix Kreeka mütoloogias]
 
[[Kategooria:Saed| ]]
[[he:מסור]]
[[pam:Lagari]]
[[la:Serra]]
[[lt:Pjūklas]]
[[lmo:Resega]]
269

muudatust