Erinevus lehekülje "August Pähn" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  11 aasta eest
resümee puudub
Lõpetas aastal [[1930]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna. Oli prooviaastal [[Tartu Ülikooli kogudus]]e juures. Ordineeriti [[1. veebruar]]il [[1931]] õpetajaametisse.
 
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja. Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja. Jaja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]].
 
Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. [[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]]. a. valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 oli ta [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor. Aga [[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]].
 
Aastatel [[1957]] [[1963]] töötas August Pähn [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetajana.
 
==Isiklikku==
August Pähna vend [[Elmar Pähn]] (1908-1978 Toronto) oli kasamuti kirikuõpetaja.
 
== Kirjandus ==
99 361

muudatust