August Pähn: erinevus redaktsioonide vahel

Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. [[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]]. a. valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 oli ta [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor. Aga [[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]].