Jaatav kõneliik: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
[[Lause]] jaatava sisu märkimiseks ei kasutata tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid, ja kui need esinevad, siis väljaspool [[öeldis]]t. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks:
*''Kas sa tahad minuga kinno tulla? - Jah, tahan küll.''
 
Jaatava kõneliigi näiteid:
*''Isa sõitis laupäeval tööle.''
*''Ta olevat eile abiellunud.''
*''Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha.''
*''Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse matuseid.''
 
==Eesti keel==
[[Eesti keel]]e iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult lauses teisel kohal (nn V-2 [[sõnajärg]]), [http://et.wikipedia.org/wiki/Lause_pragmaatiline_funktsioon#Teema_ja_reema teemana] esitatava [[lauseliige|lauseliikme]] järel.
Näiteks:
*''Metsas seeni korjates sattus Lembit muistse linnuse varemete juurde.''
 
==Kasutatud kirjandus==
Anonüümne kasutaja