Erinevus lehekülje "Lauseliige" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 816 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
'''Lauseliikmeid''' eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid [[lause moodustajad]] [[lause]]s täidavad. Lauseliikmed on [[Alus (keeleteadus)|alus]], [[öeldis]], [[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] ja [[täiend]].
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
 
==Lause pealiikmed==
{{vaata|Lause pealiikmed}}
* [[Öeldis]] ehk predikaat grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb? Nt ''Kass '''magab.'''''
* [[alus (keeleteadus)|Alus]] ehk grammatiline subjekt. Lause alus märgib selles lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat. Nt '''''Kass''' magab. Trepil magab '''kasse.'''''
 
Alus ja öeldis on [[predikatsioon|predikatsiooniseoses]].
==Lause kõrvalliikmed==
{{vaata|Lause kõrvalliikmed}}
* [[Sihitis]] ehk grammatiline objekt
* [[Sihitis]] ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. Nt ''Ehtisime '''kuuske'''. Ehtisime '''kuuse'''. '''Kuusk''' ehiti kiiresti.''
* [[Öeldistäide]] ehk predikatiiv
* [[Öeldistäide]] ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nt ''Lipp on '''sinimustvalge'''. Põõsas on '''teatud sorti.'''''
* [[Määrus]] ehk adverbiaal
* [[Määrus]] ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna või määrsõna laiend. Määrust määretletakse verbi laiendina, mis pole sihitis ega öeldistäide. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik. Nt ''Käisime '''hommikul lapsega õues.'''''
* [[Täiend]] ehk atribuut
* [[Täiend]] ehk atribuut on nimisõna laiend ehk nimisõnafraasi laiendliige, mis väljendab nimisõnaga tähistatu tunnus. Nt '''''Sinimustvalge''' lipp, '''koera''' kuut, vaade '''õue'''''
 
==Kasutatud kirjandus==
Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K., Vare, S. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn, 1993
 
==Välislingid==
[http://julia.eki.ee/books/ekkr/sj9.html Eesti keele käsiraamat]
 
 
16

muudatust