Barbara McClintock: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1972]] sai ta [[Cornelli Ülikool]]is doktorikraadi [[botaanika]]s. Seal oli tal juhtiv roll [[mais]]i tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. [[1920. aastad|1920ndate]] lõpus uuris McClintock [[kromosoom]]e ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. Tema töödel oli teedrajav roll: ta arendas välja tehnika, et nähtavaks teha maisikromosoomid ja kasutas mikroskoopilist analüüsi, et demonstreerida paljusid geneetika alusideid, kaasa arvatud [[kristsiireristsiire|ristsiirde]] käigus toimuvat [[rekombineerumine|geneetilist rekombineeriumist]], mis leiab aset [[meioos]]is, kus kromosoomid vahetavad omavahel juppe. McClintock lõi esimese maisi [[geneetiline kaart|geneetilise kaardi]], ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas [[telomeer]]ide ja [[tsentromeer]]ide rolli – kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. Teda tunti kui oma ala parimat ning teda premeeriti prestiižsete auhindadega ja valiti [[1944]]. aastal [[Ameerika Teaduste Akadeemia]] liikmeks.