Erinevus lehekülje "Ludvig Nobel" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  11 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Ludvig Nobel''' ([[27. juuli]] [[1831]] [[Stockholm]] – [[12. aprill]] [[1888]] [[Cannes]]) oli [[rootsi]] ärimees, kes koos vanema venna [[Robert Nobel|Robertiga]] rajas [[Bakuu]]s [[nafta]]t pumbanud kompanii ja ehitas maailma esimese [[naftatanker]]i "[[Zoroaster]]". Nobelite suguvõsast tuntuim on siiski Ludvigi noorem vend [[Alfred Nobel|Alfred]].
 
Ludvig Nobel sündis 1831 Stockholmis, kuid kolis 1842. aasta oktoobris koos ema ning vendade [[Emil Nobel|Emil]]i, [[Robert Nobel|Robert]]i ja [[Alfred Nobel|Alfred]]iga [[Peterburi]], kuhu nende isa [[Immanuel Nobel]] (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks juba [[1838]]. Isa tegeles samuti leiutamisega ja töötas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjalaevastik]]u jaoks välja uut tüüpi [[meremiin]]i, millele saadud riiklik tellimus ja riigi ostetud [[patent]] võimaldasid tal tuua Venemaale oma pere ja asutada koos kindral Ogarjoviga [[mehaanika]]ettevõte Peterburis [[Peterburi saar]]el. [[1851]] asutas ta ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kaitse-eesmärkidel kasutatavate miinide riiklike tellimuste abil. Kuid pärast sõja lõppu tellimused lõppesid ja ettevõte läks [[1859]] [[pankrottpankrot]]iti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poja Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig ja Robert Nobel jäid Venemaale.
 
Pärast isa lahkumist alustas Ludvig Nobel iseseisvat majandustegevust ja rentis 1859 Peterburis mehaanikatöökoja, mille ostis juba [[1861]] välja ja moodustas selle baasil "Mehaanikaettevõtte Ludvig Nobel", mis asus täitma nii sõjalisi ([[vintpüss]]id, [[mürsk|mürsud]], [[miin]]id jne) kui ka tsiviiltellimusi ([[metallitööpink|metallitööpingid]] jms). See oli kvaliteetne mehaanikaettevõte, kus väljaõpetatud spetsialistid ja välja töötatud tööstuslahendused anti edasi Venemaa teistele sõjatööstusettevõtetele ([[Tuula relvatehas|Tuula]], [[Iževski relvatehas|Iževski]] ja [[Sestroretški relvatehas]]). Panuse eest Venemaa relvatööstuse arendamisse autasustati Ludvig Nobelit 2. järgu [[Püha Anna orden]]iga [[11. aprill]]il [[1875]].
4941

muudatust