Peeter I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: an:Pero I de Rusia |
Resümee puudub |
||
36. rida:
Aastal [[1689]] hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati [[Novo-Devitši klooster|Novo-Devitši kloostrisse]]. [[Ivan V]], kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani [[1696]].
Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani [[1694]] oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni [[1695]]. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (1689-1699) oli šveitslane Franz Lefort, kes juhtis kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda".
===Esimesed saavutused===
53. rida:
Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori [[aadlik]]ke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile.
Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal [[1697]] esitas munk [[Avrami]] tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati
Aastal [[1697]] läks [[Moskva]]st teele "[[Suur saatkond]]", mis sai nime oma rohkearvulisuse tõttu. Peeer I võim tundus siis küllal tugev et lahkuda aastaks riigist.Saatkonna koosseisus oli Pjotr Mihhailovi (tänapäeval kaheldakse selles ) nime all ka tsaar ise. Poolteist aastat kestnud reisil käis Peeter [[Liivimaa]]l ([[Riia]]s), [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l, [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]is, [[Holland]]is, [[Inglismaa]]l, [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]l, [[Austria]]s ja [[Rzeczpospolita|Poola]]s, kus ta isiklikult teostas [[tööstusspionaaž]]i ning õppis tundma eesrindlikke tööstustehnoloogiaid, et neid Venemaal üle võtta ning sõlmis poliiilisi leppeid. Kohtus ka Austria keisriga.
Juba lapsena oli Peeter suhelnud Moskvas [[Nemetskaja sloboda]]s elavate "sakslastega" (st Euroopast pärit võõramaalastega).
Peeter tundis elavat huvi kõige vastu, mis oli seotud [[sõjandus]]e, [[laevaehitus]]e ja uute leiutistega.
"Hollandis õppis tsaar isiklikult laevaehitust ja õppis laevapuusepaks. Augustis [[1697]] tahtis ta [[Holland]]is [[Zaandam]]is omandada kogemusi [[laevaehitus]]e alal. Ta veetis mõned päevad sepp [[Gerrit Kist]]i väikeses puumajas. Suure tunglemise tõttu olevat ta aga majast vaevalt väljuda saanud. Paberivabrikut külastades valas ta pealtnägijate kinnitusel suurepärase paberilehe". Inglismaal pühendas ta palju aega laevanduse teooria omandamisele ja omandas kellatootmise tehnoloogia. Samuti palkas ta Euroopa-reisil
▲Veel üks sõidu tähtis tulemus oli taipamine, et on võimalik organiseerida [[Rootsi]]-vastane liit. Liitlasteks [[Taani]] ning [[Saksimaa kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] [[August II]]. Tagasi Moskvas, tegi Peeter palju jõupingutusi, et sõlmida Türgiga võimalikult kiiresti rahu, ning alustas ettevalmistusi sõjaks põhjas, sest ta nägi [[Läänemeri|Läänemere]] potentsiaali Vene riigi arengu jaoks. Läänemeri oli aga [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi vallutuste]] järel 17. sajandil muudetud "Rootsi sisemereks" ning võimalus kasutade seda mereteed suhtluseks ja kaubanduseks arenenud Euroopa riikidega oli piiratud.
▲Samuti palkas ta Euroopa-reisil suure hulga sõjandus-, majandus- ja teadusspetsialiste, kelle kaasamine võimaldas teha Vene riigi arengus märkimisväärse hüppe feodaalriigist enam-vähem arenenud riikide hulka.
Sõidu lõppu tumestas sõnum [[streletside mäss (1698)|streletside mäss]]ust. Peeter, kes viibis parajasti [[Viin]]ist, pidi loobuma kavast külastada [[Venezia]]t ning kiirustas Moskvasse.
Mäss suruti maha juba enne tsaari naasmist. Juurdlus arvukate ülekuulamiste ja piinamistega lõppes streletside ning opositsioonis oleva aadli massiliste hukkamistega [[1698]]. aasta lõpus ja [[1699]]. aasta alguses. 1699. saadeti laiali ka enamus [[strelets]]ide
Peetri vanem õde [[Sofja Aleksejevna]] ja ta õde [[Marfa Aleksejevna]] pöeti [[nunn]]adeks. Sama saatus tabas ka tsaari abikaasat Jevdokija Lopuhhinat, kes
===Põhjasõda===
80. rida:
[[17. sajand]]i alguses toimunud sõdade tulemusena sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepingu tulemusena oli [[Rootsi]] vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid maa-alasid. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas Peeter sõja Rootsile, millele järgnes [[Narva]] kindluse piiramine 1700. aastal.
Pärast lüüasaamist Narva lahingus [[1700]] uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas [[1703]]. aastal [[Ingerimaa]]le Rootsi kaubalinna [[Nyen]]i (Nevanlinna) asemele [[Peterburi]] ja muutis selle [[1712]] Venemaa [[pealinn]]aks. Peterburi linna asutamisega ning selel ehitusega seostub ka Peetri poolt [[Balti laevastik]]u loomine Kroonlinna piirkonnas.
[[1704]]
[[1708]]. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid [[Ukraina]]sse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud [[küüditamine|küüditada]]. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent [[1709]]. aasta suvel võitis Peeter [[Poltava lahing]]u, millega toimus sõjas otsustav murrang. [[1710]]. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka [[Soome]].
91. rida:
===Pärast Põhjasõda===
Aastal [[1721]] andis Venemaa [[Senat (Venemaa)|Senat]] Peetrile ametlikult keisritiitli
=== Peeter I reformid ===
97. rida:
* [[1714. Ainupärimisukaas]], mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka;
* [[1722]]. aastal vastuvõetud [[Teenistusastmete tabel]], mille eelduseks oli juba [[1682]]. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale;
* Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet [[Püha Sinod]];
* [[Bojaaride Duuma]] asemel asutas [[22. veebruar]]il [[1711]] - [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]]
Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus.
111. rida:
=== Isiklikku===
Aastal [[1724]] kroonis ta [[keisrinna]]ks oma teise abikaasa [[Katariina I|Katariina]]. Keiser oli temaga elanud alates [[1703]]. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra [[Aleksandr Menšikov]]i juures.
Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Menšikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad [[1712]] ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. == Võimupärilus ==
Peeter I suri [[1725]]. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata
Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks [[Aleksandr Menšikov]] ja Peetri võimuloleku ajal võimuletõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst [[Dmitri Golitsõn]], koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaaadiks tollal veel 10 aastane Peeter I hukatud poja [[Aleksei Petrovitš|Aleksei]] poeg [[Peeter II]].
122. rida ⟶ 123. rida:
Peeter laskis tõlkida raamatuid [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]], [[hollandi keel|hollandi]] ja [[saksa keel]]est.
Peeter I ajal ( aastatel 1710-1725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17.saj 2.poolel ning palju ürikuid hävitati. Seetõttu teame vaid keisrikoja ametlikku versiooni Peeter I elust ja sündmustest tema valitsemisajal.
==Kronoloogia==
| |||