Lause pragmaatiline funktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Lause pragmaatiline funktsioon''' ehk suhtlusülesanne seisneb informaatsiooni edastamises teatena. Lause pragmaatilisele funktsioonile vastandub lause semantiline funktsioon...')
 
Resümee puudub
* laused ahelduvad. Nt <font color=blue>''Õue sõitis auto. '''Autost''' tulid välja kaks meest. '''Meeste''' näod olid mornid.''</font>
 
Mõnikord jääb lause teema lausest välja, kuid sellisel juhul peab teema selguma kontekstist. Nt <font color=blue>'''''Ma''' ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.''</font>
 
== Definiitsus ja indefiniitsus ==
 
Lause moodustaja vorm võib osutada referendi '''tuntusele''' või '''tundmatusele'''.
== Fokuseerimine ==
 
Referendi tuntuse ehk definiitsuse ja tundmatuse ehk indefiniitsuse all mõistetakse selle väljendamist, kas referent on (kõneleja arvates) kuulajale teada või ei ole. <font color=blue>''Kirstus(tuntud) on peidus mingi varandus (tundmatu).''</font>
Fokuseerimine on tavalisem suulises kõnes, kuid ka kirjalikult saab lause erilisst fookust väljendada.
Lause teatestruktuuri muutmiseks ja mingi osa esiletõstmiseks võib:
* kasutada erinevaid esiletõstu vahendeid. Nt ''Miks SINA siia tulid?'' ''Kaks '''koera''' jõllitasid nüüd lindu.''
* kasutada partikleid. Nt ''Ta lippas'''ki''' poodi.''
* paigutada fokuseeritav osa lause lõppu või algusesse. Nt:
 
== Fokuseerimine ==
 
Fokuseerimine on tavalisem suulises kõnes, kuid ka kirjalikult saab lause erilissterilist fookust väljendada.
 
Lause teatestruktuuri muutmiseks ja mingi osa esiletõstmiseks võib:
 
* kasutada erinevaid esiletõstu vahendeidesiletõstuvahendeid. Nt <font color=blue>''Miks SINA siia tulid?'' ''Kaks '''koera''' jõllitasid nüüd lindu.'' </font>
EELTEEMA, TÄPSUSTUSJÄTK
* kasutada partikleid. Nt <font color=blue>''Ta lippas'''ki''' poodi.''</font>
EELTEEMA tähistab seda, mille suhtes kogu järgnev teade on oluline:
* paigutada fokuseeritav osa lause lõppu või algusesse. Nt: '''''Ilus asi''' on armastus.''
Poiss – temaga on meil alati tegemist. (süntaktiliselt iseseisev fraaslause)
 
TÄPSUSTUSJÄTK on lause mingit moodustajat järeltäpsustav element:
Temaga on alati tegemist, selle meie poisiga. (süntaktiliselt lahklisand)
 
SÕNAJÄRJE MÕJUREID KEELTES
- lauseelementide kokkukuuluvussuhted
(moodustajate lahutamatuse, põhja ja laiendi
ning laiendite kõrvuti paiknemise tendents)
- grammatilised funktsioonid (lauseelementide
kindlad positsioonid)
- infostruktuur (teema – reema, tuntus,
fokuseerimine)
- moodustajate struktuur: lühem – pikem, lihtsam
– keerukam
- lause rõhustruktuur
 
EESTI LAUSE SÕNAJÄRJE TENDENTSE (1)
VERB TEISEL KOHAL (V2-JÄRG): jaatavas väitlauses on öeldisverb tavaliselt teisel kohal
Vend Jüri oli kindlalt otsustanud kodust ära põgeneda.
Õhtul ei jäänud ta kuidagi magama.
Seljakoti oli ta varakult kokku pakkinud.
Kokkulepitud ajal saatis sõber Mart Jürile elektronpostiga teate.
Jüri aga ei saanud teadet kätte.
 
KUI ALUS POLE LAUSE ALGUL, SIIS V2 ERITI
- „raske“ aluse korral: Homme ootab kogu meie perekond sinu helistamist, vrd Homme ootavad nad/nad ootavad sinu helistamist.
- viisimäärus 1. kohal: Kiiresti läksid poisid välja.
- kõrvallause, eriti otsekõne 1. kohal: Kui saabub kevad, paraneb tuju. “Kuhu minek?” küsis tema.
- kui, nagu 1. kohal: Tundus, nagu tuleks keegi
 
VERB LAUSE LÕPUS
- teatestruktuuris kaalukana, eriti eitav: Mannaputru mina ei söö.
- eriküsilauses: Kuhu sa eile kadusid?
- mõningais kõrvallauseis: Ma tean, kuhu ta eile kadus. Lind värises, kui ma ta pihku võtsin.
 
VERB LAUSE ALGUL
- inversioonküsilauses: Oled sa homme kodus?
- tingimuslauses ja soovlauses: Oleksid sa homme kodus, tuleksin külla. Oleks ta kodus!
- hüüdlauses: Oled sina alles tubli!
- käsklauses: Tulge teie koju!
- ...oli teine õige väsinud.
- narratiivis: Läksin mina ühel päeval trammi peale ja ...
Anonüümne kasutaja