|
'''Anders Eriksson Hästehufvud''' ([[14. september]] [[1577]] [[Bolstad]], [[Dalsland]] — [[5. mai]] [[1657]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] sõjaväelane.
Sündis Bolstadi kirikuhärra Ericus Olai ja Gertrud Erasmusdotteri pojana. Alustas sõjateenistust [[1600]]. aastal [[Anders Lennartsson]]i Torstenssoni alluvuses(Torstensson) ja aastaks[[1611]] [[1612Jesper Kruus]]i alluvuses, ning oli [[1612]] Västgöta rüütlite [[rittmeister]]. [[1614]]. aastal sai Rootsi [[aadel|aadlitiitli]] ja immatrikuleeriti [[1627]]. aastal Rootsi rüütelkonda.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 269-270| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA269,M1}}</ref> [[1614]]. aastal osales [[Novgorod]]i piiramisel ja määrati [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1615]]. aastal [[Narva]] lossipealikuks (komandandiks) ja peale [[Stolbovo rahu]] ka 10. novembrist [[Ivangorod]]i ja Somarodsi lääni asehalduriks, ning 10. detsembrist ka [[Kingissepp|Jaama]] asehalduriks. Seejärel oli aastatel1620. aastatast Soome armee ülem, osales [[Riia piiramine (1621)|Riia piiramisel]], mille vallutamise järel oli [[1621]]–[[1622]] [[Kuramaa]]l [[Miitavi]] asehaldur ja [[22. august]]ist [[1622]] Narva, Ivangorodi, Jaama, [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ja nende läänide kindralasehaldur, ning [[Ingeri]] maavanem (maapealik). HiljemTa osales ka [[Tartu piiramine (1625)|Tartu piiramisel]] ja pärast Tartu Poola garnisoni kapituleerumist 26. augustil 1625 teenis hiljem viitseadmiralina Rootsi sõjalaevastikus, kuni. [[1626]]. aastal määrati [[Braniewo|Braunsberg]]i ja [[Warmia|Ermland]]i stifti kuberneriks ja [[1627]]. aastal [[Malbork|Marienburg]]i kuberneriks. 7. augustist [[1628]] kuni [[1645]] oli ta [[Riia]] ja Riia lääni [[kuberner]] ja [[18. aprill]]ist [[1635]] ka [[Liivimaa]] kindralkomissar.<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA501 lk. 501-503]</ref>
[[Brömsebro rahu]] tulemusena nimetas kuninganna [[Kristiina]] ta [[26. september|26. septembril]] (teistel andmetel [[20. oktoober|20. oktoobrist]]) [[1645]] Riia kubernerina ühtlasi ka [[Saaremaa]], [[Kuressaare]] ja ümbruskonna saarte kuberneriks, ning tegi talle ülesandeks saar [[31. oktoober|31. oktoobril]] taanlastelt üle võtta, vabastades ühtlasi [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkonna]] kõigist kohustustest ja sõnakuulmisest [[Taani kuningas|Taani kuningale]]. Ülevõtmine, aga venis novembrisse, kuna vahepeal üritas ka Poola kuningas [[Władysław IV]] Saaremaad enda valdusse saada, mis siiski tal korda ei läinud.
Ta on maetud [[Skara toomkirik]]usse [[Skara]] linnas, [[Västergötland]]is.
Talle kuulus [[1628]]. aastast [[Gustav II Adolf]]i poolt kingitud [[Vastseliina mõis]] (Nyhusen) [[Liivimaa]]l, ning [[Ranåker]]i (Ranaker, Ranakra), [[Sjöberg]]i (Siöbärg) ja [[Härlingstorp]]i [[mõis]]ad Rootsis.
==Perekond==
|
