Anders Eriksson Hästehufvud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +viide |
|||
1. rida:
'''Anders Eriksson Hästehufvud''' ([[14. september]] [[1577]] [[Bolstad]], [[Dalsland]] — [[5. mai]] [[1657]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] sõjaväelane.
Sündis Bolstadi kirikuhärra Ericus Olai ja Gertrud Erasmusdotteri pojana. Alustas sõjateenistust [[1600]]. aastal Anders Lennartsson Torstenssoni alluvuses ja aastaks [[1612]] oli Västgöta rüütlite [[rittmeister]]. [[1614]]. aastal sai Rootsi [[aadel|aadlitiitli]] ja immatrikuleeriti [[1627]]. aastal Rootsi rüütelkonda.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 269-270| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA269,M1}}</ref> [[1614]]. aastal osales [[Novgorod]]i piiramisel ja määrati [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1615]]. aastal [[Narva]] komandandiks ja peale [[Stolbovo rahu]] ka [[Ivangorod]]i ja [[Kingissepp|Jaama]] asehalduriks. Seejärel oli aastatel [[1621]]–[[1622]] [[Kuramaa]]l [[Miitavi]] asehaldur ja [[22. august]]ist [[1622]] Narva, Ivangorodi, Jaama, [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ja nende läänide kindralasehaldur, ning [[Ingeri]] maavanem. Hiljem teenis viitseadmiralina Rootsi sõjalaevastikus, kuni [[1626]]. aastal määrati [[Braniewo|Braunsberg]]i ja [[Warmia|Ermland]]i stifti kuberneriks ja [[1627]]. aastal [[Malbork|Marienburg]]i kuberneriks.
[[Brömsebro rahu]] tulemusena nimetas kuninganna [[Kristiina]] ta [[26. september|26. septembril]] (teistel andmetel [[20. oktoober|20. oktoobrist]]) [[1645]] Riia kubernerina ühtlasi ka [[Saaremaa]], [[Kuressaare]] ja ümbruskonna saarte kuberneriks, ning tegi talle ülesandeks saar [[31. oktoober|31. oktoobril]] taanlastelt üle võtta, vabastades ühtlasi [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkonna]] kõigist kohustustest ja sõnakuulmisest [[Taani kuningas|Taani kuningale]]. Ülevõtmine, aga venis novembrisse, kuna vahepeal üritas ka Poola kuningas [[Władysław IV]] Saaremaad enda valdusse saada, mis siiski tal korda ei läinud.
|