Sihilisus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Transitiivsus''' ehk '''sihilisus''' näitab suunatud tegevust ehk [[sihitis]]e olemasolu lauses.
 
 
Laused, mille [[öeldis]]t laiendab sihitis, on [[transitiivlause]]d' ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on [[intransitiivlaused]].
 
 
[[Verb]]id, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on [[sihiline tegusõna|sihilised verbid]] ehk transitiivverbid (''arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama'').
Seevastu verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on [[sihitu tegusõna|sihitud]] ehk intransitiivverbid (''olema, jääma, elama, meenuma, pagema'').
 
 
See ei tähenda, et transitiivsed verbid intransitiivses lauses esineda ei või ja vastupidi, näiteks:
14. rida ⟶ 11. rida:
 
- sihitu verb ''elama'' transitiivlauses ehk sihitisega: ''Igaüks elagu oma elu'' (vrd ''Igaüks elagu seal, kus tahab'').
 
 
Intransitiivverbe laiendav sihitis on sisult ebatüüpiline: ''Ta nuttis endal silmad peast välja''.
 
 
 
Allikas: ''Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. '''Eesti keele grammatika II. Süntaks.''' lk 10, 46-47. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.''