Erinevus lehekülje "Metronoom" redaktsioonide vahel

Lisatud 1804 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
{{See artikkel| räägib riistast; ansambli kohta vaata artiklit [[Metronoom (ansambel)]]}}
[[FilePilt:Wittner metronome in motion.jpg|thumb|Mehaaniline metronoom]]
[[ImagePilt:digital metronome.jpg|thumb|Digitaalne metronoom]]
'''Metronoom''' ([[kreeka keel|kreeka]] sõnadest ''metron'' 'mõõt' ja ''nomos'' 'seadus') on elektrooniline või mehaaniline riist[[seade]], mis määrab täpseks [[heliteos]]e [[esitamine|esitamise]] [[tempo]]. Mehaaniline metronoom koosneb koputusseadisega [[pendel|pendlist]], mille [[võnkesagedus]]t saab soovikohaselt muuta. Metronoomi leiutas [[Johann Nepomuk Mälzel]] [[1815]]. Sellest tulenevalt ka lühend M.M. (Mälzeli metronoomi järgi).
 
Mehaaniline metronoom koosneb koputusseadisega [[pendel|pendlist]], mille [[võnkesagedus]]t saab muuta.
 
Esimesena avastas pendli liikumise seadused [[Galileo Galilei]].
 
[[Etienne Loulié]] kasutas esimesena reguleeritavat pendlit esimese mehaanilise metronoomi valmistamiseks [[1696]]. Sellel puudus käivikregulaator ja see ei teinud liikudes mingit häält. Selleks, et saada õiget takti, tuli jälgida hetke, mil pendel läbib püstsihi: kõige vasakpoolsem ja kõige parempoolsem asend muutusid pidevalt, sest töö käigus pendli [[amplituud]] vähenes.
 
Tänapäevasele sarnasema mehaanilise metronoomi leiutas [[1812]] [[Amsterdam]]is [[Dietrich Nicolaus Winkel]]. [[Johann Nepomuk Mälzel]] hakkas [[1816]] Winkeli metronoome hulgi valmistama. Sellest tuleneb lühend M.M. (Mälzeli metronoom).
 
Näiteks:
*MM 60 tähendab [[tempo]]t 60 [[löök (muusika)|löök]]i ([[meetrum]]i 1 osa) [[minut]]is
*[[Pilt:Music-metronome.png|50px]] on 120 [[löök (muusika)|löök]]i minutis ehk 60:120 = 0,5 sekundit
 
Esimene oluline [[helilooja]], kes kasutas oma muusikas metronoomi tähiseid, oli [[Ludwig van Beethoven]] [[1817]].
 
Mehaaniline metronoom kasutab pendli otsas olevat reguleeritava asukohaga raskust. Tempo kiirendamiseks tuleb raskust libistada allapoole, pendli algusele lähemale, tempo kiirendamiseks ülespoole, pendli algusest kaugemale. Niisugune mehhanism on tuntud kahe kaaluga pendlina, sest mehhanismi sisemuses on veel teine, jäigalt kinnitatud raskus, mida pole väljastpoolt näha. Pendel võngub fikseeritud tempoga edasi-tagasi ja iga kord, kui ta äärmisse punkti jõuab (ükskõik kas vasakusse või paremasse), kostab klõpsuv heli.
{{Audio|Pulse 4x4.ogg|Kuula digitaalset metronoomi 4/4 taktimõõdus}}
 
Tänapäeval on enamik metronoome elektroonilised ja kasutavad töö täpsuse säilitamiseks [[kvarts]]i [[kristall]]i nagu [[käekell]]adki. Kõige lihtsamatel elektroonilistel metronoomidel on tempo muutmiseks [[nupp|nupud]] või ratasregulaator ja mõned nedest toovad kuuldavale kindla noodi, mille [[helikõrgus]] on tavaliselt 440 Hz kandis.
{{commons|Category:Metronomes|Kategooria:Metronoomid}}
 
Keerulisemad metronoomid suudavad tekitada korraga kaht või isegi enamat rütmi. Eri rütme tähistatakse eri toonidega, mis erinevad üksteisest helikõrguse, [[helitugevus]]e ja/või [[tämber|tämbri]] poolest.
 
Enamikusse [[süntesaator]]itesse on sisse ehitatud metronoom.
 
{{commonscommonscat|Category:Metronomes|Kategooria:Metronoomid}}
{{Audio|Pulse 4x4.ogg|Kuula digitaalset metronoomi 4/4 taktimõõdus}}
 
[[Kategooria:Mõõteriistad]]
[[Kategooria:Tempo]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[an:Metronomo]]
27 527

muudatust