Erinevus lehekülje "Vaivara murrakud" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  10 aasta eest
P
P
# ''kaine-, käine-''liitelised [[deminutiiv]]id (''ienokkaine'' [peenikene, nõrk] <!-- kas trükiviga ~ ''pienokkaine'' või seotud soome sõnaga ''hieno'' [peen] -->, ''üväkkäine'' kül̄, tasa''iljakkaiste''). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref>
# paljudes [[käänamistüüp]]ides [[mitmus]]e [[osastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[omastav]] (''pehmi kalo'' liha, ''toisi rīti'' al̄, ''varsi'' unnikku, ''oeli ~ oelasi inimesi'' teoD). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2. </ref>
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsuseainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[ainsuse]]e [[osastav]] (''ammast ~ amBa, uonet̀ ~ uone, motte, ruoste''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 45.7.1.2. </ref>
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsuse]]e [[omastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[osastav]] (''amBo ~ amBa, rikko ~ rikka, teiBi ~ teiBä, līk̀me, rīte, venne'' [venesid]). Sarnaseid vorme on ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3. </ref>
# [[nasaal]]ikaolised [[personaalpronoomen]]id (''minä ~ miä ~ miɛ'' : [[omastav]] ''minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio'' : [[osastav]] ''minuDa ~ miuta ~ miota'' : [[alalütlev]] ''mi ̨ ul ~ mivul''; ''sinä ~ siä ~ siɛ'' : [[omastav]] ''siu ~ sio'' : [[osastav]] ''sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota'' : [[alalütlev]] ''siul ~ sivul''; ). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel]]es ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1. </ref>
# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on [[astmevaheldus|tugevas astmes]], [[tüvevokaal]] ''e'' on [[labialisatsioon|labialiseerunud]], [[Kudruküla murrak]]us [[geminaat|gemineerub]] [[sisehäälikud|sõnaseesmine]] üksik[[konsonant]]. ([[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]]: tämä ''luGo'' ~ [[Kudruküla murrak]]us: ''lukko'' [loeb], ''lakuno'', äpenö, [[Puhkova]]: nämäD ''tulovaD'' ~[[Kudruküla murrak]]us: ''tullot'' ) nagu [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4. </ref>
# [[verb]]i [[mitmus]]e 1. [[pöördelised vormid|pöörde]] lõpp on ''(m)mo ~ (m)mö'' ja [[mitmus]]e 2. pöörde lõpp on ''tto ~ ttö'' (müö ''sāmo, rǟkimö, paranDammo, saimo, kūlimo'', tüö ''tekittö, rapeletto, tulitto'') nagu kohati [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 340 ja 61.1.2.3. </ref>
 
 
 
== Viited ==
5078

muudatust